tähendusega, kuna kannatused on suhtelised. Nt elatustaseme tõusuga suureneb vabadusekaotuse tähendus. Kuritegevuse sotsioloogiliste teooriate käsitluses oli juttu teaduslikust lähenemisest, mis rõhutab juhuse tähtsust kuriteo sooritamisel. Kolmas ja küllap aktuaalseim kriminaalpoliitika vahendite rühm lähtub otseselt sellest mõttekäigust. Selle kohaselt suur osa inimestest, kui mitte kõik, on valmis sooritama kuritegu, kui vaid tekib juhus. Ainuke oluline vahe kurjategija ja mittekurjategija vahel seisneb selles, et üks jääb vahele, teine mitte. seda võib nimetada ka situatsiooniliseks lähenemiseks. Eesmärk on piirata kuriteo sooritamise võimalusi. See lähenemisviis lähtub kriminoloogilisest tõsiasjast, et kuriteo sooritamise võimaluste ja kuritegude arvu vahel on kindel seos. Kuna potentsiaalsete kurjategijate kindlakstegemine ja nende kuritegude ennetamine on osutunud võimatuks või raskeks, tulebki hakata kuritegusid takistama, kõrvaldades nende kordasaatmise
poolt, selle aktiivse tegevuse läbi; Politsei aktiivset tegevust igale poole ei jõua (nt lapse vitsaga karistamine, võõras wifi). Kas see on mõistlik? 3. Inimene saab kurjategijaks mitte sellega, et ta rikub seadust, vaid stigmatiseerimise protsessis, mille kaudu võimud annavad talle sellise staatuse; 4. Inimeste jagunemine kahte kategooriasse - · kurjategija; · mittekurjategija, on vastuolus terve mõistuse ja silmnähtavate faktidega. Kõik katsed moodustada teist gruppi on tulutud kuna mittekurjategijate hulgas on alati ka kurjategijaid. Kõik isikud on toime pannud üht või teist laadi hälbeid, aga ainult osadele tahetakse (suudetakse) märk külge panna; 5. Seaduse rikkujatest paljastatakse väheseid, samas võivad paljud olla süüdi ja mitte väiksemal määral; 6
Teesid: 1. ükski tegu pole iseenesest kuritegu, vaid ta saab selleks kriminaalseaduse järgi; 2. kuritegelikuks käitumiseks tunnistatavate tegude piirid määratakse politsei poolt, selle aktiivse tegevuse läbi; 3. inimene saab kurjategijaks mitte sellega, et ta rikub seadust, vaid stigmatiseerimise protsessis, mille kaudu võimud annavad talle sellise staatuse; 4. inimeste jagunemine kahte kategooriasse - · kurjategija; · mittekurjategija, on vastuolus terve mõistuse ja silmnähtavate faktidega. Kõik katsed moodustada teist gruppi on tulutud kuna mittekurjategijate hulgas on alati ka kurjategijaid. Kõik isikud on toime pannud üht või teist laadi hälbeid, aga ainult osadele tahetakse (suudetakse) märk külge panna; 5. seaduse rikkujatest paljastatakse väheseid, samas võivad paljud olla süüdi ja mitte väiksemal määral;