saj lõpp 5. saj): Kristlus legaliseeriti 313. a keiser Constantinuse poolt ning see samm tõi enesega kaasa kristlaste arvu veelgi kiirema kasvu. Ristiusk hakkas levima ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4.saj lõpul kuulutati ristiusk juba riigiusuks ning mittekristlaseid e paganausulisi hakati riiklikult taga kiusama. Kuna kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon kirik (kr k kyriake Issandale kuuluv) hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks (kr k katholikos üleüldine). Katoliku kirik muutus tänu annetustele kiiresti riigi suurimaks maavaldajaks ning hakkas üle võtma ka seni riigile
saj lõpp – 5.saj): Kristlus legaliseeriti 313 a keiser Constantinuse poolt ning see samm tõi enesega kaasa kristlaste arvu veelgi kiirema kasvu. Ristiusk hakkas levima Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 15 ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4.saj lõpul kuulutati ristiusk juba riigiusuks ning mittekristlaseid e paganausulisi hakati riiklikult taga kiusama. Kuna kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon – kirik (kr k kyriake – Issandale kuuluv) hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks (kr k katholikos – üleüldine). Katoliku kirik muutus tänu annetustele kiiresti riigi suurimaks maavaldajaks ning hakkas üle võtma ka seni riigile kuulunud funktsioone (vaeste ja tõbiste hoolekanne, haridus, kohtumõistmine).
4.6. Ristiusu kirik hilise keisririigi ajal (3.saj lõpp 5.saj): Kristlus legaliseeriti 313 a keiser Constantinuse poolt ning see samm tõi enesega kaasa kristlaste arvu veelgi kiirema kasvu. Ristiusk hakkas levima Vana-Rooma ANTIIKAEG 15 ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4.saj lõpul kuulutati ristiusk juba riigiusuks ning mittekristlaseid e paganausulisi hakati riiklikult taga kiusama. Kuna kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon kirik (kr k kyriake Issandale kuuluv) hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks (kr k katholikos üleüldine). Katoliku kirik muutus tänu annetustele kiiresti riigi suurimaks maavaldajaks ning hakkas üle võtma ka seni riigile kuulunud funktsioone (vaeste ja tõbiste hoolekanne, haridus, kohtumõistmine).
parandas ka varemtõlgitud osi (ld k Vulgata rahvapärane). 4.6. Ristiusu kirik hilise keisririigi ajal (3.saj lõpp 5.saj): Kristlus legaliseeriti 313 a keiser Constantinuse poolt ning see samm tõi enesega kaasa kristlaste arvu veelgi kiirema kasvu. Ristiusk hakkas levima ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4.saj lõpul kuulutati ristiusk juba riigiusuks ning mittekristlaseid e paganausulisi hakati riiklikult taga kiusama. Kuna kõiki kristlasi hõlmav organisatsioon kirik (kr k kyriake Issandale kuuluv) hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks (kr k katholikos üleüldine). Katoliku kirik muutus tänu annetustele kiiresti riigi suurimaks maavaldajaks ning hakkas üle võtma ka seni riigile kuulunud funktsioone (vaeste ja tõbiste hoolekanne, haridus, kohtumõistmine).
annaabi.ee 
