Okaspuud sisaldavad hemitselluloosi keskmisel 25-30% ja lehtpuud 30-35%. Keemiliselt koostiselt väga lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsib kergelt ja muutub lahustiks. Eristatakse hemitselluloosi, mis hüdrolüüsib ja annab heksoosi (glükoos ja fruktoos). Seda kääritatades saadakse piiritus, ning hemitselluloosi, mis hüdrolüüsil annab pentoosi (lihtsuhkruid). Ligniin raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise on molekulaarselt amorfne (mittekristalne), isotroopne (ühesugused omadused igas suunas) ja väga keerulise struktuuriga keemiline ühend. Ligniin on termoplastne aine, st külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb, sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Okaspuud sisaldavad ligniini keskmiselt 25-30% ja lehtpuud 20-25%. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning
muutu õhus, ei lahustus vees ega teistes orgaanilistes ainetes. Tselluloosi suurim sisaldus on tüve keskosas. Okstes on rohkem ligniini, kuid vähem tselluloosi. 15. Hemitselluloos okaspuud sisaldavad 25...30 % ja lehtpuud 30...35 %. Keemiliselt koostiselt lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsub kergelt ja muutub lahustiks. 16. Ligniin raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise , on molekulaarselt mittekristalne, isotroopne. Termoplastne aine külmana kõva ja soojenedes pehmeneb. Sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Okaspuudes 25...30 % ja lehtpuudes 20...25 %. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse rakustruktuur tugevneb ja vastupanu survejõududele suureneb. 17. Vaik sisaldab eeterlikke õlisid, kasvavas puus on vedelal kujul, hiljem tardub. Männilt saadakse lahtise vaigutamisega ja kuuselt kinnise vaigutamisega
lehtpuud 30...35%. Hemitselluloos on keemiliselt koostiselt väga lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsub kergelt ja muutub lahustiks. Eristatakse hemitselluloosi, mis hüdrolüüsil annab heksoosi (glükoos ja fruktoos). Seda kääritades saadakse piiritus, ning hemitselluloosi, mis hüdrolüüsil annab pentoosi (lihtsuhkruid). Ligniin. Ligniin (raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise) on molekulaarselt amorfne (mittekristalne), isotroopne (ühesugused omadused igas suunas) ja väga keerulise struktuuriga keemiline ühend. Ligniin on termoplastne aine, st on külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb, sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Okaspuud sisaldavad ligniini keskmiselt 25...30% ja lehtpuud 20...25%. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise
On näha, et umbes 90 % nähtavast valgusest, mille lainepikkus on suurem kui 300 nm, läbib klaasplaati. Lühilainelisemas osas väheneb läbilaskvus ja suureneb neeldumine. Millest on tingitud selline läbipaistvuse spektraalsõltuvus vaatleme pooljuhtide näitel pärast polümeermaterjale. 8.8. Polümeermaterjalid Mitmed polümeermaterjalid on kõrge läbipaistvusega. Polümeermaterjalide kristalsed osad omavad kõrgemat n väärtust kui nende mittekristalne maatriks. Kui kristalsete osade suurus on suurem kui langeva valguse lainepikkus, siis osa valgust hajub kristalsetel osadel läbi peegeldumise ja murdumise ja materjali läbipaistvus väheneb (joon. 8.13). Näiteks väiksema tihedusega pika hargnenud ahelstruktuuriga ja väiksema kristallilisusega polüetüleen on läbipaistvam kui kõrgema tihedusega kristallilisema struktuuriga lineaarahelaga polüetüleen. 69