Koagulatsioonon kolloidsüsteemi osakeste välismõju toimel või välismõjuta liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilisi struktuuri koageeli. Keemiline hapniku nõudlus( COD)-Hapniku kogus ,mida tarvitab orgaaniline aine tavaolukorras vees. Ecophysiological- kirjeldab organismide omavahelist füüsilist toimimist ja selle keskkonda. Heitvesi- on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. Kolloid- Mittekristalliline aine , mis koosneb ultramikroskoopilistest osakestest. Pädev asutus- Tavaliselt on see valitsuse osakond või mõni teine organ ,mis on vastutav mingi teatud probleemi eest. Dibromophenol antibakteriaalne esindaja. Dimetüülsulfaanpropanaat(DMSP)- seda leidub teatud taimedes, kaasa arvatud merevetikates ja on vajalik nende ainevahetuse jaoks. Dissimilatsioon- Keeruliste orgaaniliste molekulide lõhkumine elavate organismide poolt muutes need lihtsamateks keemilisteks vormideks
1. Al2O3 lahust krüoliidis 2. Al vesilahust 3. Al2O3 4. Al(OH)3 15. (Points: 2.5) Väävel terases põhjustab 1. külmrabedust 2. kõvenemist 3. sinirabedust 4. punarabedust 16. (Points: 2.5) S lisand satub malmi põhiliselt 1. kütusest (koks) 2. maagi aherainest 3. räbustist 4. lubjakivist 17. (Points: 2.5) Mille poolest erineb tardlahus mehaanilisest segust ja keemilisest ühendist? 1. tekib eraldunud tardfaasidest eutektikum 2. tekib amorfne (mittekristalliline) struktuur 3. tekib algkomponentidest erinev kristallvõre 4. tekib ühefaasiline struktuur 18. (Points: 2.5) Likvatsioon kujutab endast 1. peeneteralist struktuuri 2. kahjulike lisandite sisaldust 3. jämedateralist struktuuri 4. keemilise koostise ebaühtlust 19. (Points: 2.5) Mille poolest erinevad monokristallid polükristallidest? 1. monokristallide omadused on anisotroopsed 2. monokristallide omadused on isotroopsed 3. polükristallide omadused on polümorfsed 4
KLAAS Klaas on olulise tähtsusega amorfne (mittekristalliline), anorgaaniline materjal mis madalatel temperatuuridel on tahke ja habras kuid kõrgetel temperatuuridel pehmeneb. Eksisteerib suur hulk erinevaid klaasitüüpe värvituist värvilisteni, läbipaistvast läbipaistmatuni. Erinevalt metallidest ja sooladest ei ole klaasil kristallilist struktuuri ning sellepärast ei sula ta mingil kindlal temperatuuril, vaid läheb tahkest vedelasse olekusse üle laia temperatuurivahemiku ulatuses. Just selle omaduse tõttu on klaas hinnatud kui hästitöödeldav materjal prilliklaaside tööstuses. Sõltuvalt vajalikust protsessist (venitamine, pressimine, puhumine) valitakse sobiv temperatuuri vahemik. Fakt on see, et klaas on viskoosne materjal ja ta ei säili tahkena samas asendis igavesti. Seda tavaelus igapäevasel klaasikasutamisel ei märka. Aga näiteks klaasi vajumist võib silmaga näha, kui vaadata mõne vana kirik...
c. tardunud faasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid d. tardunud faasist samaaegselt tekkinud faaside segu Küsimus 33 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mille poolest erineb tardlahus mehaanilisest segust ja keemilisest ühendist? Vali üks: a. tekib algkomponentidest erinev kristallvõre b. tekib eraldunud tardfaasidest eutektikum c. tekib ühefaasiline struktuur d. tekib amorfne (mittekristalliline) struktuur Küsimus 34 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Malmi otsene redutseerimine toimub temperatuuril Vali üks: a. 600...800 ºC b. > 1000 ºC c. < 1000 ºC d. 900...1100 ºC Küsimus 35 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mille poolest erinevad monokristallid polükristallidest? Vali üks: a. monokristallide omadused on isotroopsed b. polükristallide omadused on polümorfsed
..7- tardunud metalli jahtumine Peeneteralise struktuuri saamine - ΔT2 - suur allajahutusaste --> väike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur jämedateralise struktuuri saamine - ΔT1 - väike allajahutusaste --> suur Vkr,k , väike Vkr,t Tulemus: jämedateraline struktuur Amorfse struktuuriga metallisulamid - ΔT3- ülisuur allajahutusaste Tulemus: amorfne (mittekristalliline struktuur) 6. Sulamite struktuur: mehaaniline segu (eutektikum, eutektoid)- Eutektikum- mehaaniline segu, mille terades on vaheldumisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektikum tekib vedelast lahusest kristalliseerumise tulemusena. — Eutektoid- mehaaniline segu, mille terades on vaheldusmisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektoid tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena.
Jahtumiskõvarale iseloomulik horistontaalne lõik on tingitud kristalliseerumis-soojuse eraldumisest. Peene- ja jämedateralise struktuuri saamine – ΔT1 - väike allajahutusaste --> suur kristalli kasvu kiirus, väike kristallisoonikestme tekkimise kiirus Tulemus: jämedateraline struktuur. ΔT2 - suur allajahutusaste --> väike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur Amorfse struktuuriga metallisulamid - ΔT3- ülisuur allajahutusaste Tulemus: amorfne (mittekristalliline struktuur). Kristalliseerumisel tekkivate kristallide (terade) kuju sõltub eelkõige nende kasvu tingimustest, peamiselt soojuse äravoolu suunast ja jahtumiskiirusest. 6. Sulamite struktuur: mehaaniline segu (eutektikum, eutektoid) - sulami faas, mille korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest. Eutektikum- mehaaniline segu, mille terades on vaheldumisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektikum tekib vedelast lahusest kristalliseerumise tulemusena
kristalliterasid kuni lõpuks muutub sulametale ning tahkeks ja kogu materjal koosneb kristallidest. Toimub ühtlasel temperatuuril. Seda protsessi saab metalli jahutades või soendades vastavalt kas kiirendada või aeglustada 24. Milline võib olla kristallunud struktuur? - allajahtumisaste on väike, siis tulemuseks on jämedateraline struktuur - allajahtumisaste on suur, siis on tulemuseks peeneteraline struktuur. - kui allajahtumisaste on ülisuur, siis tekib amorfne(mittekristalliline) struktuur. 25. Kuidas tekitatakse olekudiagramm? -Sulami omaduste kirjeldamiseks. Olekudiagrammi järgi võib täpselt määrata sulamistemperatuuri intervalle igale antud süsteemi kuuluvale sulamile. Saab koostada ainult eksperimentaalsel teel.Koostatakse jahtumiskõverad termilisel analüüsil saadud andmetest (seisakute ja murdekohtade järgi, mis on põhjustatud muutuste termilises efektist, määratakse muutuste temperatuurid) 26. Mis on eutektikum?
27 võrreldes on põhjustatud vesiniksidemetest. Nagu teame võib vedelikku alajahutada – vedelas olekus olevad aine temperatuuri saab langetada alla sulamis/tahkestumistemperatuuri ilma et aine olek muutuks. Sellist vedelikku nimetatakse alajahutatud vedelikuks. Kui tegemist on silikaadiga (räniühendiga), siis jälgitakse vedeliku üleminekut tahkesse klaasilisse olekusse ehk nn klaasi-üleminekut. Mitteorganiseeritud, mittekristalliline tahke olek on saavutatud eriliste termodünaamiliste, mehaaniliste ning optiliste omadustega, kusjuures antud olek ei ole termodünaamilise tasakaalu olekus. Selline üleminek on toimunud ilma soojuse eraldumiseta ning ilma tiheduse hüppelise muutuseta. ... termodünaamilised potentsiaalid ning faasiüleminekute selgitus potentsiaalide omaduste kaudu – Ehrenfesti teooria. 1937. märkis L. Landau, et faasiüleminekud, mille käigus energiate ei eraldu ega neeldu, kaasnevad
annaabi.ee 
