tahetakse oma lapsele kige paremat. Eelkige peaksid need drastilised abinud olema, nagu eldud, suunatud sjalise seisuse korrumpeerumise rahoidmisele. Platoni hilisemates teostes on korruptsiooni vltimise probleem ha enam vaatluse all. Platonis paistab svenevat kahtlus vib olla oma ha ebannestuvate poliitiliste rituste mjul Srakuusas kas on ldse realistlik loota, et heski tegelikus ajaloolises situatsioonis viks leiduda Politeia`s kirjeldatud mittekorrumpeeruvaile valitsejaile sarnaseid vimuteostajaid. iglus ja nnelikkus. Tiuslik riik peaks Platoni mratluse kohaselt olema ka nnelik polis. Asjaolu, et antud inimelu korralduse kaudu vivad nne saavutada ka need, kes selleks snnipraseid eeldusi pole kaasa saanud, on Platonil antud hiskonnakorralduse igustamise aluseks. Kui aga Platoni petusel selline pretensioon on, siis pole ka liigne ksida, kas ikka saab nnelikuks pidada niteks sjalise seisuse esindajaid, kes parimas polises
nende loogilise lõpuleviiduseni – osutatud absurdsete ühiskonnakorraldusteni. Platoni hilisemates teostes on see probleem üha enam vaatluse all. Platonis paistab olevat süvenenud kahtlus – võib olla oma üha ebaõnnestuvate poliitiliste ürituste mõjul Sürakuusas – kas on üldse realistlik loota, et üheski tegelikus ajaloolises situatsioonis võiks leiduda võimuteostajaid, kes sarnaneksid “Politeia”`s kirjeldatud mittekorrumpeeruvaile valitsejaile. Nii ongi tema hilises teoses “Seadused” (“Nomoi”), esitatud nn “paremuselt teise” riigi projekt (“Politeia”`s kirjeldatud riik jääb Platoni silmis ikkagi parimaks). Nagu dialoogi nimigi ütleb, on selle riigiprojekti peamiseks iseärasuseks see, et kõik ühiskonna liikmed, teiste seas ka valitsejad, on selles riigis sõna otseses mõttes seaduste orjad. Anonüümseks jääv ateenlane, kes
annaabi.ee 
