võimalus. On olemas ka süsteeme, milles on elemente nii diktatuurist kui ka demokraatiast (Lõuna Aafrika Vabariik). Süsteemi defineerimine diktatuurina või mitte on jällegi suhteliselt komplitseeritud, kuna üldjuhul on puudus usaldatavatest andmetest, situatsioonid on keerulised ning muutuvad kiiresti. KONSTITUTSIOONILISED JA MITTEKONSTITUTSIOONILISED REZ- IIMID Konstitutsioonilise reziimiga riik opereerib konstitutsiooniga määratud seaduste alusel ja sellega seatud piirides. Mittekonstitutsioonilise reziimiga riigis mingit kontrolli võimu teostamise üle ei ole. 1. Konstitutsioonilised reziimid Defineeriv iseloomujoon konst. reziimile on see, et sel juhul püüab riik täita ning järgida enda konstitutsiooni. (Ei pea olema tngimate kirja pandud Näit: UK) Konstitutsioon määrab riikliku korralduse põhialused, riigiaparaadi ehituse, kodanike õigused ja kohustused jne. Määravad on kolm reeglite rühma: 1
Poliitikaanalüütiku jaoks on oluline klassifitseerida süsteeme poliitilise dimensioonide järgi nagu demokraatia ja diktatuur. Süsteemi klassifitseerimine kas demokraatliku või diktatuurina sõltub väga palju klassifitseerija väärtushinnangutest, poliitilisest taustast ja huvidest. Konstitutsioonilised ja mittekonstitutsioonilised režiimid Konstitutsioonilise režiimiga riik opereerib konstitutsiooniga määratud seaduste alusel ja sellega seatud piirides. Mittekonstitutsioonilise režiimiga riigis mingit kontrolli võimu teostamise üle ei ole. 1. Konstitutsioonilised režiimid Defineeriv iseloomujoon konstitutsioonilisele režiimile on, et sel juhul püüab riik täita ning järgida enda konstitutsiooni. Konstitutsioon määrab riikliku korralduse põhialused, riigiaparaadi ehituse, kodanike õigused ja kohustused jne. Määravad on kolm reeglite rühma: 1)Konstitutsioon määrab ära valitsuse tegevuse, defineerib, mis tegevused käivad koos valitsemisega ja
annaabi.ee 
