jms soetamist · teenuste eest tasumist · ettevõtluses kasutatud pinna eest tasutud rendi- või üürisummasid · töötajatele makstud palkasid · Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule (ettevõtjale) pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. 3. Kuidas jaotatakse kulud? · Püsikulud ja muutuvsd kulud · Konstantsed maksmusused ja mittekonstantsed maksumused · Ei jaotatagi · Reaalsed kulud ja oletatavad kulud · Sisesed kulud ja valised kulud. 4. Mis neist pole püsikulud · Kontori rent · Töötajate põhitöötasu · Sideteenuste maksumus · Kauba kulu · Elektrikulu 5. Arvutite müügiga tegeleva ettevõtte juht ostis 20 ühesugust arvutit ja maksis selle eest 200 000 krooni. Samal päeval ostis ostja ühe arvuti ära. Kui suur summa kajastub selle
järeldub Cauchy (või d’Alembert’i) tunnusest (iseseisvalt!)z. Järgnevalt kontrollime üle siinuse ja koosinuse mõned hästi tuntud omadused. Olgu f, g : R → R. Vaatleme tingimusi ∀x, y ∈ R g(x − y) = g(x)g(y) + f (x)f (y) (6.28) ja ∀x ∈ (0, 1) 0 < xg(x) < f (x) < x. (6.29) Teoreem 6.42 Funktsioonid f (x) = sin x ja g(x) = cos x on mittekonstantsed, pidevad ning rahuldavad tingimusi (6.28) ja (6.29). Tõestus. Ilmselt f (0) = 0 ja g(0) = 1. Funktsioone f ja g määravad astmeread koondu- vad Weierstrassi tunnuse põhjal ühtlaselt igas lõigus [−x, x] (selgitage!)z. Seega võib neid kogu reaalteljel liikmeti diferentseerida; saame, et f ′ = g ning g ′ = −f . Et f ′ (0) = 1 ning f ′ on pidev, leidub intervall [−x0 , x0 ], milles f on rangelt kasvav (selgitage!)z. Kuna f (0) = 0, siis f (x0 ) > 0