Ühiskondlike otsuste vastuvõtmine on väga komplitseeritud ja kulukas otsustusprotsessi tõttu, ühe inimese poolt vastu võetud otsus võib aga olla suvaline kõigi ülejäänud indiviidide suhtes ja jällegi selles mõttes kulukas. Et mõlemaid ohte vähendada ning vältida mõlema äärmusega kaasnevaid suuri kulusid, kujundatakse vahepealne otsuse legitiimseks tunnistamise reegel – enamusotsus. 63.Milles seisneb konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus? Konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus seisneb otsuse sisus – mida tähtsam ja rohkem inimesi mõjutav otsus, seda konsensuslähedasem peab häälteenamus otsuse vastu võtmiseks ka olema. 64.Millal rakendatakse lihtsat ja kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet kogukonnas või otsustuskogus? Lihtsa või kvalifitseeritud häälteenamuse nõude kasutamine sõltub
Kuidas kujundab ühiskondlike otsuste vastuvõtmise komplitseerituse ja suvaga seotud kulu optimaalse otsustusreegli valikut? Konsensusliku otsuse puhul on otsuse vastuvõtmise komplitseeritus kõrge kuid otsuse suvalisus madal. Ühe isiku otsuse puhul on komplitseeritus madal kuid otsus võib olla suvaline, sest ei hõlma kõikide seisukohti. Enamusotsuse puhul on komplitseerituse ja suvalisuse tase otsustusreeglitega võrreldes vahepealne. 63. Milles seisneb konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus? 15 Hääletusreegli valimine sõltub otsuse tähtsusest. Kui otsus on kõikide indiviidide seisukohast väga tähtis (näiteks põhiõigust puudutav), siis tuleb rakendada konsensusreeglit. Igapäevase otsuse puhul on mõistlikum kasutada näiteks kohalolijate lihtsat häälteenamust. 64. Millal rakendatakse lihtsat ja kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet kogukonnas