19. sajandi alguses avastati elektromagnetlained (Maxwell) ja tõestati, et valgus on nende erijuht – levimisel käitub valgus lainena. 20. sajandi alguses avastati, et valguse kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus aga hoopis osakeste voona. Valguslainetel nagu ka kõigil elektromagnetlainetel on omadus interfereeruda omavahel, omandada lineaarset polarisatsiooni ja painduda. Need omadused võimaldavad valgust filtreerida ja koherentselt võimendada nagu laseris. Mittekoherentsel kiirgusel paiknevad footonid juhuslikult ehk lained on omavahel mittesünkroniseeritud ja eelnimetatud omadused on vähem väljendunud. Valgus ei ole mitte „puhas“ osakeste voog või „puhas“ elektromagnetlaine, vaid valgusel on korraga mõlemad omadused – öeldakse, valgusel on dualistlik iseloom. Elektromagnetlaine: Elektromagnetlainetus avaldub ruumis levivate teineteisega seotud elektri- ja magnetväljade süsteemi perioodilistes muutumistes.
*binaarsel edastusel bitiviga • Unipolaarse liinikoodi korral, kus ühele sümbolile vastab pingenivoo +U ja teisele 0V on bitivea tõenäosus AWGN mudeli korral kus σ on mürapinge efektiivväärtus. Viimane on võrdne mürapinge jaotuse standardhälbega • Q-funktsioon on defineeritud kui (normaaljaotuse „saba“): Modulatsiooniviiside häirekindlus • Koherentsel demoduleerimisel (algfaas teada): • Mittekoherentsel demoduleerimisel aga: (Digitaalsete sidesüsteemide puhul kasutatakse signaal-müra suhte asemel viimasega võrdelist suurust: biti energia Eb [J] suhet valge müra võimsuse spektraaltihedusse η [W/Hz]) 79.Kuidas töötab GNSS ja milleks seda kasutatakse? GNSS - Global Navigation Satellite System - Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem Vastuvõtjad kasutavad olemasolevaid infrastruktuure (GPS, GLONASS, Galileo jne)
annaabi.ee 
