on hõõrdesurvekao arvuline väärtus. Kohtatakistus põhjustab aga energiajoone astmelise languse voolusuunas. 84. Kuidas määratakse hüdraulilise süsteemi survekadu ? Hüdraulilise süsteemi survekadu määratakse erinevate survekadude summana: ht =∑ hl + ∑ hk Seda valemit kasutatakse peamiselt hüdraulilistes võrkudes. Avasängides võib kohttakistuse mõju esineda lainena ning seega olla mittekohaliku mõjuga. 85. Esitada valem hõõrdesurvekao arvutamiseks? Esitada takistustegur. Hõõrdesurvekadu ümartorudes määratakse Darcy valemiga: l u´ 2 hl = λ d0 2 g Kus λ on hõõrdetakistustegur, l torulõigu pikkus, d 0 toru siseläbimõõt ja u´ keskkiirus. 86. Esitada valem kohtsurvekao arvutamiseks? Esitada takistustegur. Kohtsurvekadu määratakse Weisbachi valemiga: 2 u´ hk =ξ 2g Kus ξ on kohttakistustegur
on ühed levinumad isiku- ja kohanimedest. Vahetult muistse vabadusvõitluse eel, nooremal rauaajal (10.- 13. saj. algus) oli käsitööharudest juhtiv sepatöö. Kohalikud sepad valmistasid igapäevaseid tööriistu (kirved, noad, sirbid, vikatid) ja tehti ka heal tasemel relvi, näit. Saaremaal. Järgneval võõrvõimu ajastul muutus osa sepatööd (näit. kullassepatöö) baltisaksa linnameistrite ainuõiguseks. Sepad võib jagada 3 rühma: külasepad, mõisasepad ja mittekohaliku päritoluga vabad sepad. 18. saj. oli vabu seppi rohkem Tallinna ümbruses ja Virumaa suurtes mõisates. Vabadel seppadel oli eriline osa uute tööriistade (puur jm.) levikul ja ehete valmistajatena (Lääne-Eestis valmistati ilmselt ka talurahvale ehteid). Viimastel sajanditel tegid talule tööd külasepad, saades külalt vastu maad, elamise, sepikoja ja loomade karjatamise õiguse. Külasepp oli tavaliselt vabadik (maata või vähese maaga talupoeg).