[Ka esmane intuitsioon on õ-positivismi poolt: esiteks, see näib ju seletavat, miks õigus on ajaloo jooksul saanud olla põhjendamatult karm või isegi ebaõiglane; teiseks, meil on võimalik näha erinevusi õiguse kui ühiskonna ühe fenomeni ja eetika või moraali kui sellest erineva fenomeni tunnuste vahel.] Üks (loogiliselt järjekindlaim ja metodoloogiliselt põhjendatuim) õiguspositivismi põhjendusi võiks seisneda väites, et moraalsed otsustused on loomult mittekognitiivsed (objektiivselt tuvastamatud) ega kuulu seega juriidilise praktika olemusse ning ka teooria ei saa nendega arvestada võrdväärselt kehtivate õigusnormidega, mis on kognitiivsed (objektiivselt tuvastatavad). Tegelikult kasutavad seda argumenti aga hoopis rohkem õigusrealistid (kes kehtiva õiguse asemel seavad uurimisobjektiks toimiva õiguse). Positivistid võivad moraalinorme pidada vägagi objektiivseteks, kuid nad leiavad, et moraalinormid eksisteerivad lahus õigusnormidest.[46]
kompakteerimine 91 konkursid, 92, 101, 107 konvergentne mõtlemine koolikeskkond 79, 86 koolitus 62, 69, 111 käitumis- ja distsipliiniprobleemid 65, 68 L lahendamise kiirus 26 lahendamise strateegiad 26–28 loomeprotsessi staadiumid 32 loomine 32 looming 32 loovus 8, 9, 10, 31–37, 47, 60 loovuse komponendid 32 lähima arengu tsoon 52 M matemaatikahäire 68 Marshi efekt 95 meelekindlus, vt Big Five mentor 91 metakognitsioon 28–30 mitteformaalhariduslikud programmid 92 mittekognitiivsed isiksuse omadused 10 motivatsioon 8, 10, 31, 41 motivatsiooniline sättumus 43 motivatsiooniorientatsioon 46 ego-orientatsioon 45 seesmine 43 valdamisorientatsioon (ka orienteeritus ülesandele või meisterlikkusele) 45 välimine 43 multiintelligentsuse teooria 20 mõtlemine 17, 62 divergentne 33 konvergentne 33 kriitiline 94 loovmõtlemine 126 174 Aineloend mõtlemisviis 19, 82 mälu 19, 27, 61 N neurootilisus, vt Big Five
annaabi.ee 
