alamääratud või vaegkirjeldav; 7. Mida tähendavad eraõiguse seadustes tingimused „võib tugineda [teatud asjaolule]“ ja „ei või tugineda [teatud asjaolule]“? 8. Mis on hüpotees: põhilised tunnused (3) ja võimalik asend argumendi struktuuris? Mis eristab hüpoteesi ettepanekust (normi eelnõust)? Hüpotees on (põhjendatud oletus) mõtlemise vorm, milles avaldatakse põhjendatud oletus nähtuse esinemise või kogemuse seaduspärasuse kohta, või mittekogetud nähtuse esinemise või kogemise võimalikkuse kohta, kusjuures oletusega võib kaasneda nõue seaduspärasust kinnitada või võimalikkust aktualiseerida. Argumendi tees võib olla ka hüpotees ehk uurimisversioon, mis nõuab täiendavat kinnitamist. Ka enamik teadusteooriaid on hüpoteesid, see tuleb ka selgelt välja tuua, et tegemist ei ole tõsikindla argumendiga. Hüpotees on: a) eelotsustus – doksastilises hierarhias oletus eelneb uskumusele, on sellest nõrgem;
Instruktsioonides paluti katseisikul kirjeldada nt seda, mis teda üllatab stiimulsõna juures. Millega see tema jaoks on seotud, mida see sõna tähendab jne.) Tulemusena leidis Gruehn, et väärtuseks saavad kujuneda mis tahes psüühikavälised objektid. (Nendeks objektideks on Gruehni käsitluses ennekõike abstraktsed, valdavalt usulised mõisted ja kategooriad). Olulist rolli väärtustamisel etendab objekti seos inimese minaga. Gruehni arvates pole inimese jaoks olemas mittekogetud, ebaisikulisi väärtusi. Väärtuskogemuse kujunemine toimub läbi teatud astmete: Objekti tajumise järel algab inimese psüühikas esmalt kas objekti mõtteline hõivamine või tõrjumine. Sisuliselt tähendab see kas objekti mõtlemist või mittemõtlemist. Hõivamisele järgneb nõustumine või tagasitõrjumine. Sel puhul pole objekt enam pelgalt mõtteline kategooria, vaid ta kaasab ka intuitiivseid (tunne, mõtlemine, veendumine) ja tähenduslikke seoseid
annaabi.ee 
