Ei ole evolutsiooniliselt konserveerunud. • • Minisatelliit kordused – koosnevad keskmise suuruseda tandeemselt korduva mittekodeeriva DNA blokkidest. Esinevad telomeeride läheduses. Sageda muteerumisega inimestes, kõrge polümorfsusega. On rekombinatsiooni hotspotid. Kasutatakse geneetiliste markeritena inimeste tuvastamisel – DNA fingerprinting. • • Mikrosatelliitkordused – koosnevad väga väikese suurusega blokkidest tandeemselt korduvast mittekodeerivast DNAst. 1-4 bp lihtsad kordused. Esinevad hajusalt üle genoomi moodustades u 2% genoomist. Tekivad replikatsiooni libisemise tõttu. On mutatsioonilised hotspotid. Kasutatakse ülegenoomsete markeritena loomade ja taimede genoomide kaardistamisel. Inimese triplett kordused suurendavad haiguste esinemist – nt fragiilse X-sündroom, FMR1 geenis pikad CGG kordused. Või CAG Huntingtoni tõve korral. Vt järgmine. • Nn
teine 6-12 elukuul. Aheldatuse tasakaal (juhuslikkus, kas üks või teine lookus). 1. Nimeta vähemalt neli genoomievolutsiooni põhimehhanismi. eksonite ümbersegamine, geeniduplikatsioon koos divergeerumisega, retropositsioon revertraasi abil, transpositsioon transposoonide abil, horisontaalne geeniülekanne (erinevate organismide (liikide) vahel, geeni liitumine/lagunemine, geeni uusteke eelnevast mittekodeerivast DNA-st 2. Mille poolest erinevad bakterite operonide ja loomade geeniklastrite nagu globiini geeniklaster teke. Bakteritel sama biokeemilise raja geenid tavaliselt koos operonides, reguleeritud samade regulaatorelementide poolt. Sarnase biokeemilise raja, funktsiooniga geenidel on kalduvus paikneda genoomis kõrvuti geeniduplikatsioonid, adaptiivne geenide klasterdumine (operonid). Operoni geenid erinevalt loomade geeniklastritest ei ole tekkinud ühe geeni duplitseerumisel.
annaabi.ee 
