56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. tRNA – seovad aminohapped, mida ribosoomides seotakse valgu koostisesse; adapter translatsioonil, seostuvad mRNA koodonitega. rRNA – kuulub ribosoomide koostisesse; tähtis roll ribosoomide assambleerimisel. mRNA – sisaldab infot valgu sünteesiks; liigub tuumast ribosoomi, kust temalt loetakse info maha. snRNA – väiksed tuuma RNAd; kui on sünteesitud preRNA (kodeeritud ja mittekodeeritud alad), siis kodeeritud alad lõigatakse välja snRNA abil. 57. Mille poolest erineb transkriptsioni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist? Iga konkreetse geeni puhul kasutatakse RNA sünteesiks matriitsina vaid üht DNA ahelatest. RNA ahela pikenemine toimub RNA lämmastikaluste komplementaarsuse põhimõttel (tümiini asemel uratsiil). Ei ole ka vaja praimerit. 58. Võrrelge prokarüootset ja eukarüootset transkriptsiooni initsiatsiooni. Bakterites:
Laetud aminohapped osalevad valgu seondumisel teiste molekulidega ja nad on enamasti valgu ruumilises struktuuris väljaspool. Apolaarsed e. hüdrofoobsed aminohapped, mis ei sisalda laetud rühmi ja on seega hüdrofoobsed e. vett tõrjuvad. Need aminohapped on sageli valgu ruumilises struktuuris sisemuses, olles üksteise läheduses ja tõrjudes vett eemale. Valmis valkudele lisatakse sageli mitmesugusei rühmi (sünteesijärgsed modifikatsioonid), mille tulemusena tekivad modifitseeritud e. mittekodeeritud 6 aminohapped. Olulisemad modifikatsioonid on fosforüleerimine (foforhappe jäägi lisamine), atsetüleerimine (NH2 rühmale äädikhappe jäägi lsamine amiidsideme abil, esineb sageli N-terminaalselt ja lüsiinidel), metüleerimine ja glükosüleerimine (suhkrujääkide lisamine OH ja NH2 rühmadele). Lisaks on veel mitmeid post-
Laengu alusel jaotatakse AH-d: laetud aminohapped ehk hüdrofiilsed jagunevad omakorda happelisteks ja aluselisteks (vastavalt külgahela laengule). Osalevad valgu seondumisel teiste molekulidega ja on struktuurist väljaspool. Apolaarsed ehk hüdrofoobsed laetud rühmadeta. Esinevad ruumilise struktuuri sisemuses ja on üksteise läheduses Valkude sünteesijärgne modifikatsioon: valmis valkudele lisatakse mitmesuguseid rühmi, mille tulemusena tekivad modifitseeritud ehk mittekodeeritud aminohapped. 5 Fosforüleerimine – fosforhappe jäägi lisamine Atsetüleerimine – äädikhappe jäägi lisamine amiidsideme abil NH2-le Metüleerimine – APPI Glükosüleerimine – suhkrujääkide lisamine OH ja NH2 rühmadele lisaks ka nt proliini hüdroksüleerimine – tekib hüdroksüproliin (esineb kollageenis) Modifitseeritud AH paiknevad valkude pinnal või lahustuvad rakkudevahelises ruumis – teistele molekulidele kättesaadavad.
annaabi.ee 
