loogilise järelduse märk ⊨ tähistab (lõpp)järelduse kehtivust, seda tuleb lugeda „järelikult …”, seda märki kasutatakse kompaktselt ja sümbolkujul esitatud süllogismis, eraldamaks eeldusi järeldusest; süllogismi eeldusi eraldatakse komaga, nt p → q, ¬q ⊨ ¬p; loogiliselt mittekehtiva järeldamise märk ⊭ eraldab eeldusi ja mittekehtivat (lõpp)järeldust, seda märki kasutatakse kompaktselt ja sümbolkujul esitatud süllogismis, eraldamaks eeldusi mittekehtivast postuleeritud lõppjäreldusest; süllogismi eeldusi eraldatakse komaga, nt p → q, ¬p ⊭ ¬q. semikoolon eraldab eeldusi ja postuleeritud lõppjäreldust siis, kui arutlust lihtsalt mainitakse või nimetatakse. Seda on meil vaja teha nt siis, kui süllogismi kehtivus või mittekehtivus pole mingis tõestamisprotsessis veel kindlaks tehtud, nt (p → q), p; q. Kui süllogismi kehtivus on tõestatud, saab semikooloni asemele panna järelduvuse märgi ⊨, kui
loogilise järelduse märk tähistab (lõpp)järelduse kehtivust, seda tuleb lugeda ,,järelikult ...", seda märki kasutatakse kompaktselt ja sümbolkujul esitatud süllogismis, eraldamaks eeldusi järeldusest; süllogismi eeldusi eraldatakse komaga, nt p q, ¬q ¬p; loogiliselt mittekehtiva järeldamise märk eraldab eeldusi ja mittekehtivat (lõpp)järeldust, seda märki kasutatakse kompaktselt ja sümbolkujul esitatud süllogismis, eraldamaks eeldusi mittekehtivast postuleeritud lõppjäreldusest; süllogismi eeldusi eraldatakse komaga, nt p q, ¬p ¬q. semikoolon eraldab eeldusi ja postuleeritud lõppjäreldust siis, kui arutlust lihtsalt mainitakse või nimetatakse. Seda on meil vaja teha nt siis, kui süllogismi kehtivus või mittekehtivus pole mingis tõestamisprotsessis veel kindlaks tehtud, nt (p q), p; q. Kui süllogismi kehtivus on tõestatud, saab semikooloni asemele panna järelduvuse märgi , kui