töötingimuste halvenemisega. Need hoiakud on tingitud hirmust selle ees, et suurenev konkurents odava tööjõuga riikidega avaldab kohalikele tootjatele ja töötajatele liiga tugevat survet, mistõttu võidakse täielikult või osaliselt sulgeda kohalikke ettevõtteid või viia tootmine välismaale. Kuigi see kartus ei ole midagi uut, tundub seda suurendavat Hiina ja India kiire ilmumine maailmaturule. Eelkõige infotehnoloogia laialdane kasutamine on muutnud piire kaubeldava ja mittekaubeldava vahel. Globaliseerumisega seotud probleemide asjakohast lahendamist võib käsitada osana dünaamiliste majanduste ees seisvatest laiematest poliitilistest probleemidest, st kuidas tulla toime majanduses toimuvate struktuurimuutustega. Globaliseerumisest kasu saamiseks tuleb kohaneda, sest tootmist mõjutavad tegurid, nagu investeerimiskapital, liiguvad tegevustelt ja ettevõtetelt, mis ei suuda suureneva konkurentsiga toime tulla, sinna, kus osatakse konkurentsi ära kasutada. Kuigi on
PASSIIVNE - väärtus, mida inimesed omistavad keskkonnaaspektide-le, mida nad otseselt ei kasuta ega kavatse kasutada ka tulevikus; nt pärand-väärtus maksevalmidus võimaluse eest säilitada ressurssi ka tulevastele põlvedele, olemasolu väärtus maksevalmidus lihtsalt ressursi olemasolu eest ilma soovita seda kuidagi kasutada. MITTEKAUBELDAVATE TULUDE HINDAMINE TOIMUB: 1)ILMUTATUD (VÄLJENDATUD) EELISTUSTE KAUDU maksevalmiduse hindamiseks kasutatakse tegelike ostuotsuste andmeid mittekaubeldava keskkonnateenusega seotud turgudelt (nt transpordikulud puhkusevõimaluste nautimiseks, keskkonnakvaliteedi mõju teiste hüviste (nt kinnisvara) hinnale, palgaerinevused eri riskiastmega tööstusharudes), saab kasutada ainult kasutusväärtuse hindamiseks. 2)DEKLAREERITUD EELISTUSTE KAUDU kasutatakse küsitlusi, et selgitada välja maksevalmidus keskkonnateenuste eest; luuakse hüpoteetiline olukord (nt keskkonnaseisundi paranemine), mida vastajad peavad hindama;
annaabi.ee 
