toitainete tarbimine mullast, erinevad haigused ja kahjustajad. Erinevad kultuurid võimaldavad kasutada erinevatel aastatel erinevaid tõrjevõtteid. Samas pärsivad erinevad kultuurid umbrohtude kasvu erinevalt. 4 3. Agrotehnilised võtted Umbrohutõrje peamiseks aluseks on teaduslikult põhjendatud külvikord ja mullaharimine ning umbrohuseemnetest vaba külvise ja sõnniku kasutamine, samuti umbrohukollete hävitamine põllumajanduslikult mittekasutatavatel maadel (kraavikaldad, teepeenrad, postide ümbrused jne). Igale kultuurile külvikorras on tarvis luua agrotehniliste võtetega soodsad arengu- ja kasvutingimused, et nad oleksid konkurentsivõimelised umbrohtudega. Ühe ja sama või temale bioloogiliselt lähedase kultuuri kasvatamine mitu aastat järjest samal põllul viib selle põllu kiirele umbrohtumisele. Hästi surub külvikorras umbrohtusid alla kõrgesaagiline ristikurohke põldhein, aga ka talirukis.
ühesugusele agrotehnilisele tõrjele. Kasulik on tähelepanu pöörata sellele, kuidas ja kui kiiresti teatud umbrohud levivad, kui sügavalt nad tärkavad ja kui kaua säilitavad seemned mullas idanemisvõime. Sellest lähtudes on võimalik valida ka kõige efektiivsemad tõrjevõtted. Umbrohutõrje aluseks on teaduslikult põhjendatud külvikord ja mullaharimine ning umbrohuseemnetest vaba külvise ja sõnniku kasutamine, samuti umbrohukollete hävitamine põllumajanduslikult mittekasutatavatel maadel. Paljudel juhtudel ei allu umbrohud vajalikul määral ainult agrotehnilistele ja profülaktilistele tõrjevõtetele. Sel juhul tuleb läbimõeldult kasutada ka keemilisi umbrohutõrjevahendeid. Ka rukkilill on umbrohi. 8.4 Haigused Taimehaiguste all mõistetakse patoloogilist protsessi, mis tekib taimes haigustekitaja (patogeeni) mõjul või taimedele ebasoodsate keskkonnatingimuste tagajärjel. Haiguslike muutuste tõttu taimede kasv ja areng pidurdub, saak ja
annaabi.ee 
