vabaneda, siis saab Marguse poolset laiba tükeldamist ja mahamatmist vaadata laibarüvetamise ja I astme kuriteo varjamisena. Kuna aga Veiko käitumine on vaadeldav Marguse tapmisena ähvardamisena, siis oli ta hädaseisundis ning tema käitumine ei olnud õigusvastane. Margus ei vastuta KarS § 306 ega § 148 alusel PS Veiko ei vastuta laiba tükeldamise eest, kuivõrd see on tema puhul kaetud tapmisega (mittekaristatav järeltegu). 6) Margus võis toime panna I astme kuriteost mitteteatamise 2 p Margus oleks kulleri mõrvast pidanud teavitama õiguskaitseorganeid. Kuna ta seda aga ei teinud, mis sellest et tal oli selleks võimalus, realiseeris ta KarS § 307 koosseisu. Antud juhul ei saa enam rääkida ka hädaseisundist. Samas oleks teavitamine tähendanud peaaegu kindlalt seda, et Margus oleks pidanud rääkima oma seosest Veikoga ning narkokuriteo üles tunnistama
kohustuse mittetäitmisel (LKS eelnõu § 21), last kahjustava teabe või materjali levitamise korral (LKS eelnõu § 30). Seaduses on ette nähtud vastutus üksnes teavitamiskohustuse rikkumise eest (LKS eelnõu § 37). Kui riik seab kohustuse, siis peab riik olema lõppastmes võimeline ka selle kohustuse täitmist kontrollima ja rakendama meetmeid juhul, kui sellest kaldutakse kõrvale. Kohustuse seadmine ilma sanktsioonita selle mittetäitmise korral kannab sõnumit, et tegu on mittekaristatav. Seaduses peab sisalduma vastutus juhul, kui seadust ei täideta. Eri osapooled, sh TAI ja SKA, on osalenud süsteemi kujundamise protsessis põgusalt, neil ei ole ülevaadet erinevatest kaalumisel olevatest alternatiividest. Näiteks ei olnud 2013. aasta sügisel SKA kursis, millised ülesanded seadus asutusele paneb. Eesti linnade liidule ja Eesti maaomavalitsuste liidule tutvustati eelnõud, kus sisaldub KOVide kohustus luua lastekaitsetöötajate ametikohad, alles hindamise
annaabi.ee 
