Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mittekarbonaatse" - 3 õppematerjali

Eesti geoloogia eksami vastused
6
pdf

Eesti geoloogia eksami vastused

ja litostratigraafiliste üksuste stratotüüpide kohta. *Mikroskoopiline kirjeldus - õhikud. praktiliselt täies ulatuses erinevatele Iga aluspõhja kaardilehe kohta on koostatatud *Lahustumatu jääk – lahustamine soolhappes, st mikrofossiilidele. Võib-olla oleks hea näiteks täpsustada ka, et üks või kaks kristalliinse aluskorrani ulatuvat, mittekarbonaatse osa eraldmine, selle koguse ja neid kivimeid esineb nii tardkivimite (nt enamasti põhja-lõuna või ida-lääne suunalist koostise uuring. 29. Kuidas iseloomustada karbonatiit), moondekivimite (nt marmor) kui ka läbilõiget. Vt aluspõhja kaardi näidet ( 248

Geograafia → Geoloogia
19 allalaadimist
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Eristatakse karbonaatset (mööduvat) karedust ja mittekarbonaatset (jäävat) karedust. Karbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid [ Ca (HCO3)]2 ja [Mg(HCO3)2]. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad.. Magneesiumkarbonaat ühineb omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab jahutusvee kanaleid. Mittekarbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, Mg SiO,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni. Jahutusveena tuleb eelistada võimalikult pehmet vett, vajaduse korral tuleb seda pehmendada. Merevee kasutamine jahutussüsteemis on keelatud. Vee pehmendamine Vee pehmendamise mooduseid on mitu. Lihtsaim on vee keetmine. Otstarbekas on süsteemist

Varia → Kategoriseerimata
188 allalaadimist
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Eristatakse karbonaatset (mööduvat) karedust ja mittekarbonaatset (jäävat) karedust. Karbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid [ Ca (HCO3)]2 ja [Mg(HCO3)2]. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad.. Magneesiumkarbonaat ühineb omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab jahutusvee kanaleid. Mittekarbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, Mg SiO,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni. Jahutusveena tuleb eelistada võimalikult pehmet vett, vajaduse korral tuleb seda pehmendada. Merevee kasutamine jahutussüsteemis on keelatud. Vee pehmendamine Vee pehmendamise mooduseid on mitu. Lihtsaim on vee keetmine. Otstarbekas on süsteemist

Materjaliteadus → Materjaliõpe
67 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun