kuusel üle 2 m ja harilikul männil 5-7 m. Liigniisked maad on nii loomadele kui ka inimestele ebatervislikud (maksatõbi, malaariatõbi, reumaatilised haigused). Liigniiskuse põhjused Liigniiskuse põhjuste selgitamiseks on vajalik tunda vee liike: põhjavesi, pinnavesi, ülavesi Gravitatsiooniveeks nimetatakse mullas raskusjõu mõjule alluvat vett. Molekulaar- ja kapillaarjõud seda mullaosakestega ei seo, mistõttu vesi liigub oma raskuse mõjul allapoole. Kui gravitatsioonivesi mittekapillaarseid poore mööda allapoole liikudes jõuab mulla vettpidava kihini, jääb ta sellele püsima ja küllastab vettpidaval kihil oleva mullakihi mullapoorid. Sellel sügavusel, millest allpool on kõik mullapoorid veega täitunud, on hüdrostaatiline rõhk võrdne atmosfäärirõhuga. Seda tasakaalustatud nullrõhunivood nimetatakse põhjavee pinnaks ja sellest pinnast sügavamale jäävat gravitatsioonivett põhjaveeks.
kapillaarvesi, mis tõuseb ülespoole põhjaveest või altkastmissüsteemist. Mõnikord aga võib kapillaarides oleval veel puududa side põhjaveega – sellist vett nimetatakse rippuvaks ehk väheliikuvaks kapillaarveeks. Rippuv kapillaarvesi moodustub raskusjõu mõjul allapoole liikunud sademete või kastmisveest. Rippuvat kapillaarvett omastavad taimed keskmiselt. Kui gravitatsioonivesi nõrgub peale sadu või kastmist mööda mittekapillaarseid ehk makropoore kiiresti põhjavette ning poorid täituvad vee asemel õhuga, siis kapillaarvesi (nii toetuv kui rippuv) on taimede peamiseks veega varustajateks – kapillaarne tõus tagab vee jõudmise juurestikupiirkonda. 15 Kapillaarvee tõusu kõrgus on erinevates pinnastes erinev. Peeneteralistes looduslikes muldades võib
annaabi.ee 
