1940a. kevadel alustas aktiivselt tegutsema saksaarmee: vallutati norra, taani, luksem, belgia ja holland. Seejärel võtsid sakslased ette prantsusmaa. Saksaprant. Vaherahu sõlmiti 22 jun. 6. Talvesõda. Kui teine ms oli alanud, poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit soomele karmid nõudmised...loovutada alasid ja sõlmida vastastikule abistamise lepingule. Soomlsaed aga lükkasid need käsud tagasi.NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekalleletungi lepingust ja alustas sõda soomele. läbirääkimised ja moskvas sõlmiti vaherahu 1940 a. 12 märts. Iseseisev soome riik jäi püsima. 7.Murrand sõjas ja teise rinde avamine. Stalingradi lah. 1942a. Asusid briti väed vastupealetungile egiptussearindel oli sakslastel suurõnnetus stalingradi lah. 2 ja pool kuud kestnud verised lah. Lõppesid saksa vägedega lüüa saamisega. 1944a. Esimesel poolel alustasid punaarmee võimsat pealetungi piki nõukogudesaksa rindejoont. 6 jun. 1944a
Jaapani edasitungile pandi piir juba 1942 juunis, kui nad kaotaid otsutama Midway mere lahingu. Sealt edasi kuni sõja lõpuni pidas Jaapan põhilislet kaitse lahinguid. USA sõtta astumine tähhendas ka alvelaevstikku moodustamist, end siingi toimus 1942a murrang. Ameerika tööstus lihtsalt suudis tooda uusi laevu kiiremini, kui Saksa alvalaevikud uputada jõutsid. Eesti(1939-1945) 23 august 1939- sõlmiti NSVL ja Saksamaa vahel mittekalleletungi leping 10a. Salajase lisaprotokolliga jagai omavahel Poola.Somme, Eesti, Läti, Leedu ja Besaraabia tunnistati NSVL mõjusfääri alla kuuluvaks. Saksamaa ostis Baltimaad isesevusehinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vasta. 28 september 1939. NSVL ja Eesti vahel sõlmiti vaastastikku abistamise patk, mida nim ka baaside lepinguks. Selle lepingu kohaselt loodi eesti teritooriumil nõugoude baasilebingud Saaremaal, Hiiumaal, Pladiski ümbruses, baaside suurused oled 25000 meest