monumendi makett». Loodi ka liikuvaid skluptuure. Puristid (pure) Maalikunstis taheti vabastada kubism dekoratiivsusest, juhuslikkusest. L-E 1920-1940- Pariisi koolkonna eesmärgiks oli ilu loomine ja silmadelge naudingu pakkumine. Art deco vormides segunesid juugendi ja kubismi mõjud; avaldus peamisel plakati- ja raamatukujunduses, mööbli ja tarbekusntis. MARIE LAURENCIN «Tüdrukud». 1930ndatel ei tärganud ühtegi täiesti uut voolu. Eelistati maalida looduse järgi, kuid lihtsail, mittejutustavaid motiive maastikke, portreid, lilli., akte. Peamine pole see, mis on pildil kujutatud, vaid KUIDAS on see kujutatud. Hinnati maalilist ilu. Modernistlik realism lähedane impressionismile või realismile, kuid värvivalik on subjektiivsem ja vabam. Skulptuuris valitses realism (MAILLOL «Monument lenduritele»). PICASSO «kolm tantsijat» CHAGALL «Sünnipäev» võttis kasutusele puhtad spektrivärvused. Saksamaal kujunes juhtivaks ekspressionism-kriisi
mõjudega. Art deco sai mõjukaks Lääne-Euroopas ja USA-s. Laurencin ,,Tüdrukud" ning T. Lempicka, kes maalis autosid.Pariisi koolkonnas vähenes traditsioonilise ja modernistliku kunsti vastuolu. Traditsioonlised kunstnikud võtsid üle uuendusi, modernistid lähenesid realismile. Oli küll erinevaid voolusid, kuid mitte väga radikaalsed, Modernistlik realism: Vorm impressionistlik/realistlik, värvivalik subjektiivsem, joonistus vaba. Eelistati lihtsaid ja mittejutustavaid motiive- aktid, loodus, lilled, portreed. maaliti looduse järgi. Olulisim on see, kuidas kujutatakse.. Hinnati isikupära- koloriiti, joonistust, pintslitööd - maalilist ilu. Realism sai oluliseks igal pool. naivistid viljelesid ka seda. Skulptuur - realistlik, juhtivad prantslased Maillol ,,Õhk" ja Despiau, kujutas torsosid ja tegi naisakte. Maalikunst - Sõjaeelsed avangardistid säilitasid omapära, kuid hakkasid üha enam jäljendama nähatavat loodust. Bonnard ,,Naine puuviljadega"
annaabi.ee 
