1. Elektrilaeng. Mõiste, liigid, saamine. Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti osaleb laetud keha elektromagnetilises vastastikmõjus. Elektrilaenguid on kahte liiki: positiivseid ja negatiivseid. Kõige lihtsam on kehale elektrilaengut anda hõõrumise teel (nt juuste kammimine, kampsuni seljast võtmine, autost väljumine). 2. Nimeta 5 elektrijuhti ja mittejuhti. Elektrijuhid: vesi, metall (kuld, hõbe, vask, raud). Mittejuhid: plastmass, õhk, puit, kumm ja klaas. 3. Mis on elektrivool? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist elektrijõu toimel. 4. Mis on voolutugevus? Elektirivoolu iseloomustab füüsikaline suurus voolutugevus. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur elektrilaeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 5. Selgita Coulomb'i seadust.
Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Indutseeritud laengud- juhtiva keha pinnale elektrilaengu kujunemine. Summaarne elektriväli juhis puudub. Elektriline induktsioon-juhtivate kehade pinnale elektrilaengute kujunemise nähtus. Elektriline varjestamine- nim.mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. Faraday puur- jäik varjestav metallvõrk Isolaator-ained jagatakse juhtideks, pooljuhtideks ja dielektrikuteks, siis mõistetakse dielektriku all tavalist mittejuhti ehk isolaatorit. Polariseerumine- ehk polarisatsiooni nähtus, on see kui osakesed jäävad omavahel seotuks ja nad kuuluvad jätkuvalt ühte ja samasse aatomisse pärast nihutamist. Dipool- dielektriku aatom, mis koosneb kahest ühesuurusest, kuid erimärgilisest laengust. Polaarsed molekulid elektriväljas( mikrolaineahju näitel) Vee molekuli käitumisel dipoolina pöhineb mikrolaineahju töö.Mikrolainete perioodiliselt muutuva suunaga elektrivälja mõjul hakkavad vee molekulid toidus
Järgnevalt tuleb arvestada südame rütmihäirete tekkimisega. Need võivad tekkida ka mõne aja pärast. Seetõttu tuleb elektrivoolu ohvreid jälgida 24–48 h kardiomonitooringu abil. Kui elektrivoolu mõju kestab, võib tekkida lihaste kokkutõmbumine (tetaania). Voolujuhtmest lahtilaskmine võib osutuda võimatuks, võib esineda ka hingamislihaste halvatust koos hingamise seiskumisega. Esmaseks meetmeks on elektrivoolu mõju katkestamine kas väljalülitamise teel või kasutades mittejuhti (isolaator, eriti ettevaatlik tuleb olla niiskuse korral!). Põletusjälgi ravitakse nagu põletushaavu, alustatakse kontrolli südamerütmihäirete avastamiseks. Kõrgepinge (> 1000 V, tugevvool) Elektrivool tekitab äärmusliku kuumuse läbitavas piirkonnas olenevalt kudede takistusest. Siin on esiplaanil elundi kahjustus söestumise tõttu. Lisaks kahjustatud elundi (süda, aju jne) funktsiooni lakkamisele tuleb suurt tähelepanu pöörata ka lihasrakkude lagunemisele. Lagunemisproduktid