Selline võimsus tagab vaid 100 - 150 MW turbogeneraatorite ergutuse. Ergutaja pöörlemiskiiruse vähendamine (kasutades reduktorit) võimaldab suurendada ergutaja võimsust kuni 3 MW-ni, seega põhigeneraatori võimsus kasvab kuni 300 MW-ni. Tänapäeval kasutatakse alalisvoolugeneraatoreid-ergutajaid vaid kuni 100 MW turbogeneraatorite ergutussüsteemides ning paljudes teistes ergutussüsteemides reservergutuse toiteallikana. Võimsate generaatorite ergutussüsteemides kasutatakse mittejuhitavaid või juhitavaid alaldeid. Kõrgsagedusergutajaga ja mittejuhitavate pooljuhtalalditega ergutussüsteemid on kasutusel generaatoritel võimsusega 150 - 500 MW. Kõrgsagedusergutaja on induktortüüpi elektrimasin, mille ergutus tagatakse põhiliselt iseergutusmähisega, mis lülitatakse generaatori rootorimähisega järjestikku. Ergutuse automaatreguleering tagatakse voolu reguleerimisega ergutaja sõltumatutes mähistes. Selle süsteemi ergutuspinge tõusukiirus on 2 -4 1/s
16) Alaldi B6 võimsustegur Ua Ia 1 cosϕ = = = 0,95 (4.17) S1 1,05 Kolmefaasilisi sildalaldeid kasutatakse nende heade tehniliste omaduste (väike pulsatsioon, suur võimsustegur) tõttu kõige enam. Tänapäeval kasutatakse türistoridel põhinevaid sildalaldeid eelkõige väga võimsate alalisvooluajamite toiteks. Väiksema võimsusega ajamites kasutatakse mittejuhitavaid dioodalaldeid ning pinge reguleerimiseks eraldi pulsilaiusmuundureid. Mittetüüritavad dioodidel põhinevad sildalaldid on kasutusel ka alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurites. Dioodalaldite eeliseks on kindlasti nende lihtne ehitus ja väike hind, kuid puuduseks asjaolu, et need ei võimalda energiat võrku tagastada (nt. ajami generaatoritalitluse puhul). Tüüritavad alaldid võimaldavad energiat võrku tagastada, kui nende juhtimisel valida selleks
annaabi.ee 
