1) dw 1 p 2 w 2 w 2 w =Z - + 2 + 2 + 2 . dt z x y z Massijõudude kiirendustest ( X , Y , Z ) võetakse liikumiste kirjeldamisel ookeanis tavaliselt arvesse raskuskiirendus ja Coriolise kiirendus. Kui x - ja y - telg suunata horisontaaltasandil vastavalt itta ja põhja ning z - telg vertikaalselt alla, siis avaldub raskuskiirendus kui ( 0,0, g ) . Coriolise kiirendus arvestab valitud taustsüsteemi mitteinertsiaalsust, s.t. seda, et koordinaatteljestik on seotud pöörleva Maaga. Coriolise kiirendus avaldub vektorkorrutisena 2 × v , kus on Maa pöörlemise nurkkiiruse vektor ja v on hoovuskiirus. Kirjutame toodud vektorkorrutise välja kui (arvestades, et z - telg on suunatud alla, s.t. tegu on vasaku käe koordinaadistikuga): i j k i j k
vigastuste ärahoidmiseks ongi kasutusel turvavööd ja õhkpadjad, mis sellist liikumist takistavad. Tagant otsasõidul on aga inertsijõu mõjul liikumine vastassuunaline, mistõttu autos istuja pea paiskub tahapoole ja võib tekkida kaelaluu murd. Viimase ärahoidmiseks on autoistmetel kaelatoed. Enamasti me loeme Maa pinnaga seotud taustsüsteemi inertsiaalseks. Tegelikult see üsna heas lähenduses nii ongi, kuid täpsemal analüüsil on vaja arvestada Maa pinnaga seotud taustsüsteemi mitteinertsiaalsust, mis on tingitud Maa ööpäevasest pöörlemisest oma telje ümber. Maa pinna punktid liiguvad seetõttu kiirendusega ja tingivadki vastava taustsüsteemi mitteinertsiaalsuse. See mitteinertsiaalsus on küll väga väike (ekvaatoril asetseva maapinna punkti kesktõmbekiirendus on ainult 0,03 m/s2), kuid annab mitmeid otseseid füüsikalisi efekte, nagu näiteks see, et vabal langemisel ei lange kehad rangelt vertikaalselt, vaid kalduvad veidi kõrvale
Seda näivat jõudu, mis mõjub kiirendusega liikuvas süsteemis asuvale kehale, nimetatakse inertsijõuks. Inertsijõudu nimetatakse näivaks sellepärast, et see pole kiirenduse põhjus, vaid tagajärg. Üks kiirendusega liikuv süsteem on ka pöörlev süsteem, näiteks karusell, aga ka Maakera, sest pöörlemisel mõjub kehadele alati kesktõmbekiirendus. Kuna Maa pöörlemiskiirus on suhteliselt väike, siis paljude probleemide korral võib Maa pöörlemisest tingitud mitteinertsiaalsust mitte arvestada. Katsed näitavad, et pöörlevas süsteemis kulgevalt liikuvale kehale mõjub inertsijõud, mis püüab muuta keha liikumistrajektoori. Seda jõudu nimetatakse selle avastaja (1829) järgi Coriolis'i jõuks. (G.Coriolis, prantsuse füüsik). Selle jõuga seletatakse fakti, et põhjapoolkera jõgedel on parempoolsed kaldad järsud ja vasakud lauged, lõunapoolkeral vastupidi. Tsentrifugaaljõud on oma olemuselt ka inertsijõud. Kui keha liigub ringjoonel
annaabi.ee 
