süs-teemi A1 alguspunktil on moodulilt ja suunalt konstantne kiirus, siis taustsüsteem A1 on samuti inertsiaalne. Kui taustsüsteem A2 liigub inertsiaalsüsteemi A0 suhtes mittetranslatoorselt või mitteühtlaselt, siis ei ole taustsüsteem A2 inertsiaal-süsteem. Kui aga mingi taustsüsteem liigub inertsiaalsüsteemi suhtes küllaltki väikese kiirendusega, siis võib praktiliste ülesannete lahendamisel sageli selle väikese mitteinertsiaalsuse hüljata. Seejuures loetakse inertsiprintsiip ligikaudu kehtivaks ka niisuguses taustsüsteemis. 2. II aksioom. Dünaamika põhiseadus. Punktmassi kiirendus on mõjuva jõuga võrdeline ja samasuunaline, võrde- teguriks on punkti mass. (2.1) F =ma Seos (2.1) on kõige tähtsam võrrand klassikalises mehaanikas ja seda
kaelaluu murd. Viimase ärahoidmiseks on autoistmetel kaelatoed. Enamasti me loeme Maa pinnaga seotud taustsüsteemi inertsiaalseks. Tegelikult see üsna heas lähenduses nii ongi, kuid täpsemal analüüsil on vaja arvestada Maa pinnaga seotud taustsüsteemi mitteinertsiaalsust, mis on tingitud Maa ööpäevasest pöörlemisest oma telje ümber. Maa pinna punktid liiguvad seetõttu kiirendusega ja tingivadki vastava taustsüsteemi mitteinertsiaalsuse. See mitteinertsiaalsus on küll väga väike (ekvaatoril asetseva maapinna punkti kesktõmbekiirendus on ainult 0,03 m/s2), kuid annab mitmeid otseseid füüsikalisi efekte, nagu näiteks see, et vabal langemisel ei lange kehad rangelt vertikaalselt, vaid kalduvad veidi kõrvale. Samal põhjusel ei ole ka raskusjõud ainuüksi kehale Maa poolt mõjuv gravitatsioonijõud, sellesse annab väikese panuse ka Maa pöörlemisest tingitud inertsijõud. 2.7 Gravitatsioon
annaabi.ee 
