kaudu); samuti fiktsionaalsust. Laiema mõistemahu puhul on tegemist filoloogia osaga. KIRJANDUS- INTERPRETATSIOON KIRJANDUSTEOORIA AJALUGU (diakroonia) (sünkroonia) (meta) süntaktika pragmaatika semantika ÜLDINE VÕRDLEV RAHVUSLIK 2. SLAIDISHOW Põhiliigid ja zanrid a) mitteilukirjanduslikud tekstid b) ilukirjanduslikud tekstid 1. 2. 3. LÜÜRIKA - EEPIKA - DRAMAATIKA E DRAAMA SÜZEELINE / MITTE SÜZEELINE (sündmused) / (sündmuste puudumine) NARRATIIVNE / MITTENARRATIIVNE (sündmus(ed) ja jutustamine / sündmuste ja jutustamise puudumine)
(Hennoste, Pajusalu 2013: 34-37) Tiit Hennoste ning Karl Pajusalu sõnul varieeruvad tarbetekstid väga laialt ning neid võib paigutada kahte gruppi. Esimese grupi moodustavad tekstid, milles on oskuskeele kasutamise tase kõrge: asjaajamistekstid, juhendtekstid, teadustekstid, populaarteaduslikud tekstid, haridustekstid ja teatmetekstid. Teine rühm moodustub tekstidest, milles oskuskeele kasutamine on madal ning sellesse rühma kuuluvad ajakirjandus- ning jutustavad mitteilukirjanduslikud tekstid. Eelnevast võib järeldada, et tarbekeelel on ühiskonnas kanda väga oluline roll, sest ta laieneb väga paljudele valdkonnakeeltele. (Hennoste, Pajusalu 2013: 32) 4 Peatükk käsitleb tarbekeele ühte alaliiki ehk asjaajamiskeelt. Nimetatud keelevariandil on mitme sajandi pikkune kujunemislugu ning kindel roll ühiskonnas. Vastavalt sellele rollile on välja kujunenud ning paika pandud teatud tunnused, mis toetavad selle
annaabi.ee 
