- laste endi loodud tekstid (omalooming) - teosed, mida kasutatakse kooliõpikutes - kõik, mida lapsed loevad Lasteraamat annab mingisuguse vundamendi või paneb nurgakivi lapse tulevikule. Lasteraamatuid võib jagada: - muinasjutud (rahva- ja autoriseeritud) - fantaasiakirjandus - realistlikkirjandus - teaduskirjandus Lastekirjanduse juured pärinevad rahvaluulest. Lastekirjanduse piirjooned: - kuulub ilukirjanduse ja esteetika valdkonda - kuulub mitteilukirjanduse ja esteetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda - oluline tunnus, mis eristab lastekirjandust täiskasvanute kirjandusest: see kuulub väga selgelt kahte erinevasse süsteemi samaaegselt – kirjanduslikku ja pedagoogilisse. - lastekirjanduses raske piiri tõmmata ilukirjanduse ja muu teksti vahel (ka lasteentsüklopeedia võib olla väga poeetiline jne) 2. Lapse ja lapsepõlve mõiste. Lastekultuur
Toimetamine Sisu hankimine: kirjastusplaani koostamine, käsikirjade hankimine (kirjastuse tellimusel, autorite pakkumised). Käsikirja vastuvõtmise korral sõlmitakse autorileping. Muuhulgas lepitakse kokku ka autoritasu maksmine: kas ühekordselt või protsendina müüdud eksemplaride jaehinnast. Toimetamine, toimetus, toimetajad. Sisuline ja keeleline toimetamine. Sisuline toimetamine: kirjastus annab lisaväärtuse käsikirjale. Kas on loogiline, arusaadav, faktide kontroll, eriti mitteilukirjanduse puhul, viidete kontroll. Toimetaja peab hindama kas tekstile on vaja sissejuhtatust, eessõna, kommentaare, järelsõna registrit vm. Keeleline toimetamine: laused, stiil, õigekirja parandus. Tõlke puhul võrreldakse. Vormistamise stiil vormistamise järjekindlus (nt tsitaadi puhul); kas kiri on rasvane või kursiivis vm, peab olema läbiv. Toimetaja ülesanded: kirjastusplaani koostamine, käsikirjade hindamine ja valik, teksti