läbiviimise keskkonna üle. Kasutatakse sotsioloogias väga harva, kuna inimesi on kontrollida väga raske. Psühholoogias ja sotsiaalpsühholoogias kasutatakse sagedamini. Loeng II 7. Mis on kultuur? Kuidas kultuuri ja keele eripSrad m>jutavad inimeste maailma tajumist? Sapir-Worfi hupotees. Keele hinnanguline m>>de. Kuidas keel kirjeldab ja taastoodab uhiskonnakorraldust? Kõik teavad, aga raske sõnastada. Mittegeneetiliselt edasi pärandatav informatsioon. VÕS: inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum. Kultuur on midagi, mida ple võimalik katsuda, materiaalselt tajuda, on abstraktsioon. Kultuur on ühsikonna sotsiaalse korralduse raamistik. Inimkultuuri suurimaks saavutuseks on peetud keele arengut. Keel iseenesest on sümbolite kogum, mis võimaldab meil omavahel kommunikeeruda. Samas pole keel mitte ainult inimeste omavahelise suhtluse vahend
Sõna kultuur (ld colere) - maaharimine, põllumajandus aga 18.-19. saj hakkas tähendama ka inimese harimist 1919.Aastal teati ainult 7 erinevat kultuurimõistet, esimene määratlus inglise etnograafilt Edward Taylorilt. 1920-1950 oli erinevaid määratlusi 157, 1960ks oli 400, tänapäevaks umbes 1000. Kõik mõtlemise, käitumise ja tootmise viisid, mida antakse põlvest-põlve edasi kas suuliselt, kirjalikult, arhitektuuri jms moel ehk mittegeneetiliselt. 5.1.Kultuur · Kultuur või tsivilisatsioon oma laias etnograafilises tähenduses on see kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse ja kombestiku ning iga muu võime või harjumuse mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud. · Kultuur on bioloogilise, psühholoogilise ja geograafilise teguri liitunud mustrite kogumik, konkreetse grupi ajaloo sadestus, tema mineviku valikud, teadvus ja alateadvus. Kultuur
annaabi.ee 
