Põhiharidusega 20 naised hääldavad 32% juhtudel h, mehed 54%, keskharidusega naised ja mehed võrdselt, kõrgharidusega naised 78%, mehed 50%. See on eriti suur mõjutaja. Ka oli oluline inimeste sotsiaalne staatus: üliõpilased hääldasid h-d 74%, haritlased 62%, teenistujad 60%, õpilased 50%. Siit näeme, et kõige olulisem on taas situatsiooni formaalsus/mitteformaalsus. Kuid näha on ka, et ka selles osas on naised üldiselt normikeelsemad kui mehed. Muus osas on neid tulemusi küllalt raske interpreteerida. Pajusalu jt: -n/-h kasutus võru keele inessiivis Pajusalu ja tema uurimisrühm uuris -n/-h lõpu kasutust võru keele inessiivis (mõtsah / mõtsan / mõtsas). See uurimus näitab mitte niivõrd sünkroonilist pilti, kuivõrd toimuvat keelemuutust. Olulised tulemused on lühidalt järgmised. Sotsiaalsetest teguritest on
detsentraliseerimiseni. Ökoloogiline diferentseerumine - mingi teatud tegevus identifitseerub linna kindla geograafilise piirkonnaga (nt finantskeskise teke või restoranide ja baaride koondumine) Ökoloogilone invasioon - nt tööstuse kokkukasvamine elurajooniga Järgnevus - üks tegevus või inimgrupp asendub teisega 21.5. Mille poolest erineb kaubanduslik linn korporatiivsest linnast? Kaubanduslik linn - valitseb mitteformaalsus; tänavate, kaupluste ja majade paigutus oli pigem juhuslik ning inimeste omavaheline sotsiaalne suhtlus spontaanne. Korporatiivne linn - tööstuslinn, mida kirjeldab vabrikud, moodne transport, agulid, mis eraldab töölisklassi kesk- ja kõrgklassist. Lisaks on sellisel linnal ka täiendavad tunnused: tööliste kontsentreerumine, töödistsipliini tugevnemine 21.6. Kuidas kirjeldaksid eeslinna fenomeni, selle arengut ja varjukülgi?
annaabi.ee 
