Sealt laul ,,Laine tõuseb". Veljo Tormis (1930-...) Elulugu: On õppinud koorijuhtimist. Alustas Tallinna Konservatooriumis kompositsiooniõpinguid, lõpetas Moskvas 1956, sest abikaasa sai töökoha seal. Jõudis niimoodi rahvamuusikani. Tormise looming on tihedalt seotud Eesti rahvamuusikaga, eriti regilauluga. 70-tel hakkas kasutama ka teiste Soome-Ugri rahvaste rahvamuusikat. Looming: Ta on eelkõige koorimuusika autor. Looming jaguneb kaheks: folkloorne ja mittefolkloorne koorimuusika. On väga põhjalikult uurinud Eesti vanimat rahvalaulu ehk regilaulu. Kasutab seda oma loomingus. 1967. valmis tal ulatuslik tsükkel nimega ,,Eesti kalendri laulud". Tsükkel koosneb 5 sarjast. Need on mardi-, kadri-, jaani-, kiige- ja vastlalaulud. Mittefolkloorsed laulud on omapärased ja huvitavad. On kirjutanud ka filmimuusikat (,,Kevade"). Samuti ooperi ,,Luigelend", soololaule ja laulupeo kantaate. Arvo Pärt (1935-...) Elulugu: Sündis Paides. Õppis Rakveres
ta kirjutas ka traditsioonilises helikeeles töid. Juba õpinguaastail paelus Veljo Tormist folkloor ja rahvaviisid. Ühel suvel Kihnu saarel viibides, sai ta osa ehtsast kihnu pulmast, mida peeti muistsete kommete kohaselt. Ürgne regilaul oma õiges keskkonnas jättis talle võimsa mulje. Seepeale asus ta tõsisemalt läbi töötama folkloorialast materjali ja seda järjest enam ka oma loomingus kasutama. Tormise koorilooming jaguneb kahte valdkonda: folkloorne, mille aluseks regilaul ja mittefolkloorne, mille aluseks on luuletajate tekstid. Erinevalt eelkäijatest on Tormis vähe kirjutanud koorimuusikat traditsioonilises koorilaulu vormis. Tema loomingus on valdavad kaks printsiipi: 1. suurteosed, mis on keerulise muusikalise arenduse ja sageli põnevate saateinstru- mentidega. Näiteks: Ood meeskoorile, orelile ja löökpillidele ,,Laulja" (sõnad K.J.Peterson). Teos on pühendatud Gustav Ernesaksale, keda kujutatakse ,,laulja" ja ,,valguseallikana" ja muusikast käivad läbi
annaabi.ee 
