Lõiv- makstakse tavaliselt juhul, kui soovitakse mõne riigiasutuse teenust (notar, kohtu jt). Teenusest loobumisega saab vältida lõivu maksmist. Seega on lõivu puhul tegemist vabatahtliku maksega. Tasu-iseärasuseks on vastuteene olemasolu. Näiteks lasteaiamaks, elektrimaks jt. On sisuliselt tasu või avalike (riiklike või munitsipaal-)ettevõtete poolt realiseeritava toodangu hind. 8. Maksundus Maksustamise eesmärgid: · Rahandusteaduses on eristatud maksustamise fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke. · Esimesel juhul peetakse maksude ainsaks funktsiooniks riigikassa tulude kindlustamist. · Teisel juhul nähakse maksudes ka majandus-ja sotsiaalpoliitika instrumenti. · Maksude fiskaalfunktsioon domineeris eelmistel sajanditel. · XX sajandil ja eriti selle teisel poolel oli majandusteadlaste tähelepanu orbiidis maksude mõju: a) Mitmesugustele majandusprotsessidele (investeerimine, majanduse stabiilsus, tööhõive)
6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke. Põhiküsimused: kuidas finantseerida kaupade/teenuste pakkumine, mida turg ei saa või ei soovi pakkuda? Kuidas finantseerida turumajandusega kaasnevaid programme? TURUTÕRKED: Konkurentsitõrked, positiivsed ja negatiivsed välismõjud, puudulikud turud, infotõrked (tulud ja kulud on ajas eraldatud; tulu olemus ei ole arusaadav), valitsus peab tagama avalikud kaubad ja teenused (ühine tarbimine, erasektor neid ei tooda ega paku)
annaabi.ee 
