mõelnud ei ole, vastasel korral ei sünniks ühtegi teaduslikku avastust. Ainult, et kuidas seda saavutada? Teatavasti on teadlane kõigest oma ebamaisusest hoolimata ikkagi inimene, ja seega, nagu me juba eespool vaatlesime, religioosne olend. Parimal juhul võib tal endal olla illusioon, et tema mõtlemine on vaba igasugustest religioossetest mõjutustest. Või siis ikkagi halvimal juhul. Olen kuulnud öeldavat, et religiooni puhul võib mõtlemine esineda madalamas, mittemõistelises, mittefilosoofilises vormis. Aga kes ütleb, et mittefilosoofiline mõtlemine on madalam? Kas see, et lääneliku haridusega inimene ei saa aru, kuidas saab mõelds ilma aristootelliku loogika ja süllogismideta, ei näita hoopis mitte lääneliku hariduse enda piiratust. "Kas Jumal suudab teha nelinurkset kolmnurka?" Loomulikult suudab, sellepärast ta Jumal ongi. Jumal ei ole piiratud inimliku mõtlemisega, ei ole piiratud sellega, millest inimene aru saada suudab või millest ta aru saada ei suuda.
loomisaktiga, Jumala käsitlemine varjatud aine või energiana jms. religiooni ja mõtlemist on nähtud teineteisele vastandlikuna ning mõtlemist on peetud religioosset tunnet rüvetavaks ja moonutavaks ning religiooni oma olemuselt mõtlemisest sõltumatuks. Hegeli järgi see ei saa nii olla, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane. religiooni puhul võib mõtlemine esineda madalamas, mittemõistelises, mittefilosoofilises vormis ("Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia". Nii religiooni kui ka filosoofia ese on tõde kui Jumal. Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Altar on ka jumalus(t)e austamise koht. Ka altari rajamine ise ja mõnikord ka altari kaunistamine on jumalus(t)e austamise aktid. Altarid on kasutusel paljudes usundites. Sõna "altar" on alamsaksa laensõna 16.17. sajandist
annaabi.ee 
