Ainult, et kuidas seda saavutada? Teatavasti on teadlane kõigest oma ebamaisusest hoolimata ikkagi inimene, ja seega, nagu me juba eespool vaatlesime, religioosne olend. Parimal juhul võib tal endal olla illusioon, et tema mõtlemine on vaba igasugustest religioossetest mõjutustest. Või siis ikkagi halvimal juhul. Olen kuulnud öeldavat, et religiooni puhul võib mõtlemine esineda madalamas, mittemõistelises, mittefilosoofilises vormis. Aga kes ütleb, et mittefilosoofiline mõtlemine on madalam? Kas see, et lääneliku haridusega inimene ei saa aru, kuidas saab mõelds ilma aristootelliku loogika ja süllogismideta, ei näita hoopis mitte lääneliku hariduse enda piiratust. "Kas Jumal suudab teha nelinurkset kolmnurka?" Loomulikult suudab, sellepärast ta Jumal ongi. Jumal ei ole piiratud inimliku mõtlemisega, ei ole piiratud sellega, millest inimene aru saada suudab või millest ta aru saada ei suuda.
Bertrand Russell - tuleb eristada iga väite objektiivset (osutab mingile faktile) ja subjektiivset külge (kõneleja seisund) nagu subjekt ja predikaat, väljaspool keelt ei ole ka fakti. Keeleliselt on oluline mis me tähistame, ntks kuritegu, peab olema mingi arusaam sellest. Terrorism väljakujunenud valgustusajastu ideedest, tänapäeva filosoofid küsivad kas valgustusajastu ideed tuleks ümber mõelda. 35 Aristoteles (mittefilosoofiline ajalugu ehk faktide jada) vs Kant, Hegel, Marx jt (valgustusajastu ehk ajalugu mõjutab mõtlemist ja arusaama vabadusest), Dzihaad kui postkoloniaalne postmodernismi peegeldus, mitmed liidrid seal on lääneliku haridusega ning viivad teadmised üle, käituvad lääneriikidega nii nagu nemad käituvad nendega. Peegeldus, ntks Ameerikas piinamine ülekuulamise vahendina ehk lääneriigid on ka silmakirjalikud ja kasutavad surmameetodit info jaoks