Ütles, et tal on vaba voli kirjutada, nii kuidas soovib, tema reegleid ei tea. Veel kasutati proosat autobiograafiates. Shakespeare kasutas oma teostes Brutaho(?) elulugusid. Inimesed kirjutasid kirju, tekkis terve romaanizanr. Üks jäljendatumaid autoreid Samuel Richardson. Tema on kiriromaani autor. Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" ka kiriromaan Veel üks zanr päevikud. Nt Jonathan Swift'i päevikud, pühendatud tema kallimale Stellale. 18.saj romaanile oli allikaks mittefiktsionaalsed asjad. 18. saj proosa autoreid eristab see, et igaüks mõtles välja viisi,kuidas ta oma romaani kirjutab. Nende romaanide pinnal hakkas arenema lineaarne jutustamise stiil, tugineb kunagisele eeposele. Sündmused lähevad punksti A punkti B. Lawrence Herne lükkab lineaarse kirjutuse ümber. Hakkab arenema kaasaegne romaan. Oma laadi loovad ka prantsuse kirjanikud. 18.saj on murranguline, maailm on muutunud enam-vähem globaalseks. On toimunud taas kokkupuutud
Üks oluline ja kuulus nt Samuel Pepys'i päevik, milles ta kirjutab Londoni katkust ja üldiselt koledatest sündmustest Inglise ajaloos - logiraamatud ehk nö must kast. Logiraamatusse kirjutab nt laevakapten, kus ta mis päeval on ja mis juhtus. Üsna kattuv reisikirjaga, aga reisikiri võib olla lopsakas proosa, aga logiraamat on täpne ja lühike. See sõtlus autorist, kuidas keegi päevasündmused kirja pani. - memuaarid - 18. saj romaanile on allikaks mittefiktsionaalsed sündmused - tolle aja proosaautoreid eristab see, et igaüks mõtles ise viisi, kuidas oma romaani üles ehitab - arenes välja lineaarse jutustamise stiil, tugines kunagisele eeposele - Lawrence Herne lükkas lineaarse jutustuse ümber - sealt edasi areneb jõudsalt kaasaegne romaan ¤ Omalaadi romaane hakkasid kirjutama prantslased. Kuna 18. sajandi murrangulisus muutis maailma rohkem globaalsemaks, toimusid kokkupuuted teiste riikide kirjandusega, s.h ida, pärsia ja araabiakeelse
annaabi.ee 
