sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn. võitlusliidud. Võitlusliidud kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Faistlikuks Parteiks (faistid). Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse (mitte klassivõitluse) rõhutamine. Diktatuur kehtestus järk-järgult 1925-1929 aastatel: Valitsusest eemaldati kõik mittefaistid. Laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid Keelustati kõik parteid peale faistliku; kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Majandus: Riik sekkus aktiivselt majandusse Streigid olid keelatud Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt Välispoliitika: Itaalia eesmärk oli Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva
purustasid töölisparteide hooneid ja tapsid töölisaktiviste. Liikumine muutus 1921a Rahvuslikuks Faistlikuks Parteiks. Mussolini kuulutati duce`ks ehk juhiks. Üksik indiviidi ja klassihuvid pidid olema allutatud rahvuse huvidele. 28. oktoobril 1922a toimus faistide marss Rooma, mis lõppes sellega, et kuningas Vittorio Emanuele III tegi Mussolinile ülesandeks moodustada valitsus. 1924a toimusid parlamendi valimised. 1925a alguses eemaldas Mussolini valitsusest kõik mittefaistid ja hakkas valitsema diktaatorlikkult. Faismi tunnused(riigi): * Opositsiooniline ajakirjandus suleti * Keelati kõik parteid peale faistlikku * Anti-faistlidel keelati riigist lahkuda * Asutati poliitiline politsei * Majanduse juhtimiseks loodi korporatiivne süsteem. Korporatsioonid olid ühiste elukutsetega tööandjate ja töövõtjate koondised, mille kaudu riik organiseeris klasside koostööd. Itaalia välispoliitika oli algusest peale agressiivne. 1935-36 vallutati Etioopia.