Mehi on suhtelises vaesuses vähem,kuid nede vaesus on "sügavam". 2012. aasta andmete järgi oli meeste suhtelise vaesuse määr 17.2% ja naiste 19,9%, absoluutse vaesuse määr vastavalt 7,9% ning 6,9% seega on suhtelises vaesuses rohkem naisi, kuid absoluutses vaesuses on suurem meeste osakaal. Eesti rahvusest elanike sissetulekud on suuremad kui mitte-eestlastel ning ka eestlaste suhtelise vaesuse määr oli 2012. aastal 6% madalam ja absoluutse vaesuse määr 2% madalam. Põhjuseks on mitteestlaste halvemast keeleoskustest tingitud vähemtasuvad töökohad ning kõrgem töötus. Kõrge vaesuse määr on eluruumi üürnikel. Võrreldes eluruumi omanike ja tasuta kasutajatega oli üürnike vaesus määr ligikaudu kaks korda kõrgem,vastavalt 28% ja 15% ning võrreldes varasemaga on üürnike vaesuse määr tõusnud. Eluasemeleanu tagasimaksmisega on probleeme ligi kümnendikul kogu elanikkonnast (allpool vaesuspiiri sissetulekuga inimestel
linnadesse rootslasi, sakslasi, soomlasi I. Soodne rahvastiku areng 1640-1695: - Palli hinnangul oli Eestis enne näljaaastaid 350 000- 400 000 elanikku ehk 55 aastaga kasv 2,9% korda ja vanusepüramiid soodne · Sakslasi 2-3%, rootslasi 1,5-2% ja kokku mitteestlaste osakaal u 6-7% II. Demograafiline katastroof(1795-97) · ,,Suur nälg": massihukk ikaldusaastate tõttu - Kõigi aegade laastavaim näljahäda Eestis · Nälg, tüüfus, düsenteeria laastasid eriti sulas- ja popsirahva hulgas · Ikaldus- ja näljaaastad ning demograafiline
annaabi.ee 
