On leitud, et kõige olulisem eravalduse üürieluase eksistentsiks on see, et just selle eluasemetüübi kui ettevõtluse edukus sõltub riigis (väike)ettevõtlusele loodud tingimustest. Antud tõdemus avaldub järgmiselt. Mida suurem on ettevõtete maksukoorem, seda kõrgem on väljaüüritava korteri hind, mida vähem on üüripind vastuvõetav keskmisele üürnikule, - mille tõttu eraomanik loobub ettevõtlusest eluasemeturul ning kohandab temale kuuluvad eluruumid mitteeluruumideks, - seda enam väheneb eluasemefond. Eesti eluasemefond on aastatega pigem suurenenud, kuid uute ehitiste kvaliteet on langenud, mistõttu nende ülalpidamiskulud ei ole mõistlikud. Ka vanemate ehitiste renoveerimise kulutuste üle puudub ülevaade. Viis erinevat omanikuvormi pole puhtakujulised, ent järgnev liigitus võimaldab saada eristusega ülevaate enam levinud eravalduse üürimise motiividest turumajandusele orienteeritud ühiskonnas:
üldpinnast. Nimetatud osa määratakse mõttelise osana. Abiruumid, mis asuvad elamus või elamuga ühisel krundil, kuuluvad erastamisele. Abiruumideks loetakse elamus või elamuga ühisel krundil paiknevates hoonetes asuvaid ruume, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks. Samuti loetakse abiruumideks endisi eluruume, mida vastavalt kohaliku omavalitsuse otsusele ei ole tunnistatud mitteeluruumideks, olenemata sellest, kuidas nimetatud ruume tegelikkuses kasutatakse. erastamisele kuuluvad eluruumid; erastamisele mittekuuluvad eluruumid Eluruumi erastamise õigustatud subjekt: üürilepingu alusel on kasutatava eluruumi üürnik; vähemalt 18-aastane Eesti kodanik; Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik. Eluruumi ostmise eesõigus: üürilepingu alusel kasutatav eluruum - eluruumi üürnikul, kelle avaldus on esitatud 1995.a. 1. märtsiks;
annaabi.ee 
