– Harva võimalik kasutada riigi/ühiskonna uurimisel – Eetilised probleemid, nt sääsevõrkude kasutamine malaariapiirkondades Pooleksperiment • Erisus eksperimendist – ei rakendada juhuvalikut • Näited vahenditest: – Korrelatsioonanalüüs – Katkestatud ajaseeriad – Kõige erinevamad statistilised meetodid • Pluss – praktilisus ja usaldusväärsus • Miinus – halvemini üldistatav kui eksperiment Mitteeksperimentaalne andmeanalüüs • Kolm võimalust: – Enne ja pärast mõõtmine, võrdlusgruppe ei ole – Võrdlusgruppide järelmõõtmine – Järelmõõtmine ilma võrdlusgruppideta • Hea – kirjeldava ja normatiivse uuringu jaoks • Probleem – raske interpreteerida, kuna ei välista teisi võimalikke seletusi Matemaatiliste mudelite loomine • Range disain põhineb arusaamisel, et sotsiaalteadus kui teadus peab sarnanema loodusteadustele, ehkki arvestab
1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks. Uurija moodustab populatsioonist valimi. Populatsioon ehk üldkogum on inimeste või objektide hulk, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Meetodi tugev külg on võimalus
annaabi.ee 
