Kr.). Sellele vajadusele vastasid sofistid. Kreeka sõna "SOPHISTAI" tähendab "TARKUSE ÕPETAJA". Alul oli sellel sõnal ilma igasuguse kõrvalmaitseta vaid see tähendus. Protagoras Abderast Milleks inimene üldse püüab maailma ette kujutada? - Iseenda jaos. Ta kujutlused teenivad puhtal kujul ta erirahvusi. Siit ja Protagorase põhiline järeldus, kõige mõõdupuuks on üksnes inimene ise. "Inimene on mõõduks küigile asjadele: eksisteerivatele, et nad eksisteerivad ja mitteeksisteerivatele, et nad ei eksisteeri." Ei ole olemas mingit absoluutset tõde, vaid üksnes suhteline, mitteobjektiivne, subjektiivne tõde üksnes inimeste jaoks. Protagoras kaldub arvama, et "mateeria on voolav" ja kõikide asjade peapõhjused(logosed) asuvad mateerias. Niisis mitte jumalus ei ole esimene, mitte ka maailm, vaid üksnes inimene, kes iseennast ületab. Eetiliseks järelduseks on see, et nõrk allub seadusele. Ta on rumal, teenib võõraid huve. Tugev ei lase end seadusest segada.
* Sofistid tegutsevad väsimuse perioodil ning leiavad, et võib ju kõike tõestada valget- mustaks ja musta-valgeks olenevalt sellest, kui hea väitleja sa oled. -) Sel ajal hakkasid filosoofid ka raha eest oma tarkusi müüma (seal hulgas ka väitlust), mida loeti väga inetuks teoks, sest taskuse eest raha küsimine on võrdne õhu eest raha küsimisega. * Protagoras 480-410 eKr ,,Inimene on mõõduks kõikidele asjadele eksisteerivatele, et nad eksisteerivad ja mitteeksisteerivatele, et nad ei eksisteeri." (lad k. nimetatakse seda printsiipi hiljem homo mensura'ks). -) Ta ütles ka: ,,Nõrk allub võõrale seadustele, aga tugev ei allu seadustele." * Gorgias 485-380 eKr ta kirjutas teoses ,,Olematust" ja põhi väide seal oli: ,,Mitte midagi ei ole olemas." Ta kirjutas ka oma teesid: -) 1. Kui midagi oleks olemas, siis see peaks olema tekkinud või see on igavene. -) 2. Tekkinud see olla ei saa, sest mitte millestki ei teki midagi. -) 3
annaabi.ee 
