Tegevus on tahtest kantud kehaliigutus, aktiivne teovorm. 20 Tegevusetus on seega passivseksjäämine, mitteaktiivne teovorm. Tegevuse ja tegevusetuse piiritlemiseks kasutatakse isikukausaalsuse kriteeriumi, mille kohaselt tuleb kaalutava teo ja sellele järgneva tgajärgje saabumise ajaks isik mõtteliselt eemaldada. 7.2. Ehtsad ja mitteehtsad tegevusetusdeliktid Eristatakse ehtsaid ja mitteehtsaid tegevusetusdelikte, olenevalt sellest, kas karistatav tegu kui selline on eriosa koosseisus tegevusetusena kirjeldatud või mitte. Ehtsate tegevusetusdeliktide puhul on tegevusetus kui selline koosseisus karistava teona kirjeldatud. Ehtne tegevusetusdelikt on enamasti formaalne ehk teodelikt, kuid võib olla ka materiaalne ehk tagajärjedelikt. Ehtsate tegevusetusdeliktide puhul tuleneb isiku kohustus tegutseda koossseisupärast olukorrast
Enamasti kui räägitakse tegevusetusest siis räägitakse mitteehtsast tegevusdeliktis, need on tegelikult kõik KarSis olevad süüteokoosseisud, mis on toime pandud tegevusetuse vormis. Need koosseisud on kirja pandud tegevusena ja üldjuhul see ka nii toimub, aga neid võib toime panna ka tegevusetusega. Selliseid tegusid, mis on kirjeldatud tegevusetusega on mitteehtsad tegevusdeliktid. Erinevalt ehtsatest deliktidest, saavad mitteehtsaid toime panna vaid isikud, kellel on tegutsemiskohustus ehk grandikohustus. Üldjuhul peaks tegevusetusedelikti võimalik panna kõigil juhul, kuid on terve rida kuritegusid, mida olemuslikult ei saa muud moodi toime panna kui tegevusetus nt vargus, röövimine, sest see eeldab mingit aktiivset tegevust. Põhimõttelised on teatud formaalsed kuriteod, mida saab toime panna tegevusetusena. Algselt oli see veidi vaieldav, kuid revisjoniga § 13 muudeti
kohustus tagada, et tagajärg ei saabuks. Sellest järeldub, et tegevusetusdelikti koosseisu ei realiseeri sugugi mitte igaüks, kes võiks koosseisupärase tagajärje ära hoida, kuid ei tee seda. Ta vastutab tagajärje saabumise eest ainult siis, kui tal oli eriline kohustus, mida nimetatakse garandikohustuseks. Garandikohustust reguleerivaid õigusnorme ei ole. See seab tõsise kahtluse alla mitteehtsaid tegevusetusdelikte reguleerivate kriminaalõigusnormide kooskõla määratletuse printsiibiga (GG § 103 lg 2). Kohtupraktikas ja kirjanduses on aga suures ülekaalus seisukoht, et vastuolu põhiseadusega ei ole. Garandikohustused püütakse tuletada kriminaalseaduseväliselt, iseseisvate (seadusest eraldiseisvate) arutlustega. Seejuures on arvukate küsimuste üle tekkinud vaidlused, mille ratsionaalne lahendamine on seadusliku aluse puudumise tõttu vaevalt võimalik.
annaabi.ee 
