1.Mis on demokraatia? Mis on diktatuur? valitsemisvorm, mis on rahva käes valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu vim otsuste tegemisel. 2.Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus prast I maailmasda? Suurenes, kuna vitjad olid demokraatlikud riigid ja kaotaja Saksamaa ei olnud demokraatlik, nii arvati, et demokraatia on parim riigi valitsemise kord ja suuremosa riika valis siis demokraatia. 3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5
Fasistid ja natsionalistid ülistasid oma rahvast, kommunistid lootsid helget tulevikku saavutada hirmuvalitsuse ja vägivallaga, kus vaesed talupojad ja töölised võitlevad mõisnike ja rikaste kapitalistidega. Suurim nõrkus demokraatide seas oli võimuvõitlus oma liikumise eri rühmade vahel, lisaks erakondade ja ametühingute vahel tuli võidelda ka teiste mittedemokraatlike liikumistega. Nõrga demokraatiaga riikides ei suudetud hoida rahva poolehoidu ning lubati avalikult tegutseda mittedemokraatlikel liikumistel. Esimesena tulid võimule kommunistid- Venemaal, fasistid said võimu Itaalias ja ka Saksamaa demokraatlik vabariik alistus Natsionalistliku Saksa Töölispartei võimule.
1.) Millised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised levisid peale I ms? Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, natsonalistlik ja fasistlik liikumine. Mõjukamad demokraatlikud liikumised olid aga liberalism ja konservatism. 2.) Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Paljud, kes alguses uskusid demokraatiasse pettusid selles ja hakkasid toetama diktatuure. Arvati et demokraatika päästab riigi peale sõda aga majanduskasvu kohe ei tulnud. Loodeti diktaktuuri peale karmile käele ning konkreetsusele. 3.) Iseloomusta Suurbritannia sise ja välispoliitikat peale I ms? Suurbritannia sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal kuid see ei tähendanud et siin oleks kõik rahulik
*fašism valitsema asumise aeg: 1922 (30.sajand) riik: Itaalia juht: Benito Mussolini idee: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne *natsionaalsotsialism valitsema asumise aeg: 1933 (40.sajand) riik: Saksamaa juht: Adolf Hitler idee: uue korra loomine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste tegurite kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist 7. Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut kohe ei saavutatud, pettusid paljud demokraatias. Mittedemokraatlike liikumiste juhid aga lubasid võimule saades korra jalule seada. 8. Miks paljudes riikides asendus demokraatia diktatuuriga? Nimeta selliseid riike.
mis on juba ajaloos edukalt läbitud. 4. Mil viisil mõjutas tööliste valimisõiguse andmine valitsuse koosseisu? See suurendas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide poolehoidjate arvu. 5. Milliste meetmetega lootsid sotsialistid vähendada ühiskonna varanduslikku ebavõrdsust? Rikastele tuli kehtestada suuremad maksud ja saadud raha kasutada võrdsete tingimuste loomiseks. Nad lootsid seda saavutada reformidega. 6. Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest ei tulnud majanduslikku õitsengut demokraatia ajal ja taheti see ka kukutada. 7. Millised olid mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised? Kommunistlik, fašistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Nimeta riike, kus 1920. A lõpul ja 1930. Aastatel asendus demokraatia diktatuuriga? Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Kreeka, Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Eesti. Töövihik 1. Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest
annaabi.ee 
