• suhteväitlaused, nt „Iga tudeng õpib mõnd õppeainet”. 2) Liitväitlaused (liitsed deklaratiivsed laused): • modaalsed, nt „On võimalik, et ma tulen homme tööle”; • hüpoteetilised, nt „Kui maa on valge, siis ilm on külm”; • disjunktiivsed, nt „Ilm on soe või on lumi maas”; • konjunktiivsed, nt „Ilm on külm ja lumi on maas”; • komplekssed, nt „Kui on suvi, siis sajab ja on jahe, ning kui on talv, siis sajab ja on külm”. 3 3) Mitteväitlaused (mittedeklaratiivsed laused): • käsklaused, nt „Söö heina!”; • küsilaused, nt „Kas sa oled igahommikuse konjakijoomise lõpetanud?”; • hüüdlaused, nt „Tere tulemast, põllumehed!”; • performatiivsed (toimivad) laused, nt kui suveräänne kuningas ütleb „Ma kuulutan teile sõja”, siis võib see kontekstist sõltuvalt olla enamat kui ainult lause, see võib olla ka sõda alustav tegu. 3.2. LIHTVIDETE STRUKTUUR JA LIIGITUS
· hüpoteetilised, nt ,,Kui maa on valge, siis ilm on külm"; · disjunktiivsed, nt ,,Ilm on soe või on lumi maas"; · konjunktiivsed, nt ,,Ilm on külm ja lumi on maas"; · komplekssed, nt ,,Kui on suvi, siis sajab ja on jahe, ning kui on talv, siis sajab ja on külm". 3 3) Mitteväitlaused (mittedeklaratiivsed laused): · käsklaused, nt ,,Söö heina!"; · küsilaused, nt ,,Kas sa oled igahommikuse konjakijoomise lõpetanud?"; · hüüdlaused, nt ,,Tere tulemast, põllumehed!"; · performatiivsed (toimivad) laused, nt kui suveräänne kuningas ütleb ,,Ma kuulutan teile sõja", siis võib see kontekstist sõltuvalt olla enamat kui ainult lause, see võib olla ka sõda alustav tegu. 3.2. LIHTVÄIDETE STRUKTUUR JA LIIGITUS