1. TOIDUMÜRGISTUSED Toidumürgistuseks nimetatakse haigusi, mis tekivad tõvestavaid pisikuid või mürgiseid aineid sisaldavate toiduainete tarvitamisel. Sagedamini on mürgistuse põhjuseks toidusse sattunud ja seal paljunenud pisikud või nende poolt eritatud toksiinid. Toidumürgitus ei levi haigetelt inimestelt tervetele. Olenevalt tekkimise põhjustest võivad mürgistused olla bakteriaalse või mittebakteriaalse päritoluga. Tähtsamad toidupatogeenid, mis võivad saastunud toidu tarbimisel inimestel esile kutsuda toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti
ujumist kui mõnusat ajaviidet. 2.2 Ujumise mõjutused tervislikule ja kehalisele arengule Küsitletud on jäänud ujumisega rahule ja selle spordialaga tegelemisel on tulnud ainult positiivseid kommentaare. Ujujad kiitsid ujumise tervistavat toimet kehale ja immuunsussüsteemile. Sellega tegelemisel väheneb võimalus haigestuda külmetushaigustesse. Bakterite vohamise takistamiseks kasutatakse ujulates kloori, mis tekitab vees kui vee peal mittebakteriaalse keskkonna. Selle tulemusena kaob ujudes nohu kui ka köha tavapärasest kiiremini. Lisaks kiidetakse mõjutusi seljale ja kogu lihastikule. Füüsiline vorm ja vastupidavus on küsitlejate arvates märgatavalt paranenud. Tänu ujumisele on peatunud selja ja liigeste probleemid, samuti aitab see raskekaalulistel kergema vaevaga kaalu maha võtta. Ujumine muudab inimesed reipaks ja õlad laiaks. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid (Toomere, 2007).
annaabi.ee 
