AVANEMINE avavili avanemise viis sulgvili VILJALEHTEDE ARV · Kuivvili · Avavili, paljuseemneline KUPRATAOLISED VILJAD · Kaun - ühepesaline, ühest viljalehest tekkinud, avaneb piki kõhtmist ja selgmist õmblust. Kaunad võivad olla spiraalselt keerdunud, üheseemnelised, mitteavanevad, lülilised. HERNES · Kupar - moodustunud kahest või mitmest viljalehest, kuprad võivad avaneda avade, kaante, hambakeste, poolmete jne abil. MOON, KOERAPÖÖRIROHI, OGAÕUN Kõder - kahepesaline, kahest viljalehest tekkinud, seemned kinnituvad pikivaheseina külge, avaneb piki kaht õmblust, pikkus ületab laiuse 4 või enam korda. KAPSAS, HIIREKÕRV Võivad olla lülilised
Vahelduvad lihtlehed, abilehtedega Õied viietised, sigimik ülemine Õiekroon lahklehine, aktinomorfne või sügomorfne Tolmukad ümbritsevad tihedalt sigimikku, aga pole kokku kasvanud Vili on kupar või mari Umbes 900 liiki, neist pooled kuuluvad põhjapoolkera perekonda kannike (Viola) Troopiliste perekondade õied ei sarnane kannikestega, on aktinomorfsed Perekonna kannike õites on nektaariumid, nektarit hoitakse ühest kroonlehest moodustunud kannuses Esinevad kleistogaamsed (mitteavanevad iseviljastuvad) õied Eestis perek. kannike, 16 liiki Sugukond naistepunalised – Hypericaceae Varem on kuulunud kluusialiste hulka, nüüd kindlalt iseseisev sugukond Parasvöötme rohttaimed, õied kahesugulised Perekond naistepuna Ravimtaimed Selts oalaadsed Fabales Sugukond kaunviljalised e. liblikõielised Fabaceae # ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud # juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku # liitlehed, sageli köitraoga, abilehtedega
roostepruunide (ruskete) karvadega. Okkad 7...15 cm pikad, (läbimõõt 1...1,4 mm), kolmetahulised, kareda- servalised (okastel hambakesi tihedalt, mistõttu okkakimpude hõõrumisel okkad krudisevad tugevasti), väliskülg roheline, siseküljel 5...7-realised valkjassinakad õhulõheribad, mis annavad võrale sinaka värvuse. Okkaid on võrsetel harvemalt kui siberi seedermännil, püsivad võrsetel 2...3 aastat. Käbid noorelt punakad, valminult rohekad, enne varisemist pruunistuvad, mitteavanevad, 10...15 (20) cm pikad, läbimõõt 5...10 cm, seemnesoomuse tipp (apofüüs) väljapoole kõverdunud. Seemned õlirikkad (65 %), söödavad, paksu kestaga ning suuremad kui teistel seedermändidel, käbis keskmiselt 150 seemet. H=20...30 m, läbimõõt u. 1 m. Esineb looduslikult Ussuurimaal, kus on üks tähtsamaid puuliike. Kasvab samuti Kirde-Hiina ja Kirde-Korea mägedes. Puit on lülipuiduga, roosakas, väärtuslik, kerge. Eestis esineb harva, dekoratiivne tähtsus.
annaabi.ee 
