vanuritel raske jälgida kiiret kõnet või sosinat. Raskust lisab lärmakas ümbrus. Nagu väikelaste hääl, nii on ka vanainimeste hääl kergesti äratuntav. Vanurid räägivad aeglaselt, nende hääl on nõrgem ja kõrgema kõlaga kui noorematel täiskasvanutel. Siiski ei mõjuta inimeste hääletoon seda, mida nad ütlevad. Ühiskonnas on loodud stereotüüpe kõrge häälekõla kohta, nagu see oleks ebausaldusväärne või mitteautoriteetne. Sõnavara, mida eri vanusegruppide kohta öeldakse, näitab ühiskonna suhtumist. Täiskasvanud räägivad, lapsed lalisevad, vanainimesed ümisevad, räägivad monotoonselt. Lapsekeel on omaette rääkimisstiil, mille tunnused on järgmised: 1 last kutsutakse hellitusnimega (enda nime 7 kõrgem hääletoon; tuletis) või hellitleva sõnaga (kullake, musirull); 8 aeglasem kõne;
et milline suhe on meil kontakti partneriga. Näiteks osade seoste puhul on see hästi tugev (kontakti partneril on suur soov kuuluda inimrühma, kuhu teine partner kuulub). Intensiivsuse kohta ei ole häid parameetreid. Millest tuleneb see, et osa inimesi on meile autoriteetsed ja teised ei ole? Minevikukäitumine näiteks. Kergemalt saavad autoriteediks need, kes on teiste jaoks autoriteedid. Oluline on, mida on isik saavutanud ja mida teinud. Autoriteetne isik mõjutab meid rohkem kui mitteautoriteetne, sest tahame olla temaga sarnased. Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 8. Kuritegeliku käitumise õppimiseprotsessil on samad tunnused ja mehhanismid ning toimub samamoodi nagu iga teine õppimine mõeldakse tagasisidet. Positiivse tagasiside puhul kordame käitumist. Negatiivse tagasiside puhul loobume käitumisest. Ka negatiivse tagasiside puhul on oma posiitivne tagajärg lõpuks. Näiteks valu tunneme, kui teeme midagi valesti. Valu annab kehale signaali, et midagi on valesti
annaabi.ee 
