liikmelise nõukogu "isade korra" taastamiseks. Algas nn kolmekümne türanni võimutsemine Ateenas repressioonid, mõrvad ja sellest tingitud massiline pagulus naabermaakondadesse. Äärmuslike oligarhide vastu välja astunud mõõdukas Theramenes hukati. 403 aastal vallutasid demokraatlikud pagulased Pireuse, Kritias langes ja demokraatia taastati. 399 mõistsid ateenlased surma Sokratese süüdistusega jumalate mitteaustamises ja noorsoo rikkumises. Sparta hegemoonia 404 371 Peloponnesose sõja lõppedes oli Sparta vaieldamatult võimsaim riik Kreekas. Samas jahenesid tema suhted seniste liitlaste Korintose, Teeba ja Pärsiaga. 401 402 Kümne tuhande kreeklase retk Aasiasse Pärsias trooninõudleja Kyrose teenistuses. Mesopotaamias langes Kyros lahingus, kreeklaste pealikud tapeti sõnamurdlikult ja kreeklased taganesid uute valitud pealike juhtimisel (nende seas
a.) sõlmiti Sparta kuninga vahendusel kokkulepe, millega Ateenas taastati demokraatlik riigikord ja kuulutati välja üldine amnestia kõigile, peale 30 oligarhi ja nende lähemate käsilaste. Oligarhid ja nende pooldajad hoidsid veel mõnda aega enda käes Eleusist, kuid 401. a. vallutasid ateenlased sellegi. Vahetult pärast neid veriseid sündmusi 399. a. andsid ateenlased kohtu alla ja mõistsid surma Sokratese. Filosoofi süüdistati ateenlaste poolt austatud jumalate mitteaustamises ja noorsoo rikkumises. Kui esimese süüdistuse tagamaid on raske mõista, siis noorsoo rikkumise all peeti ilmselt silmas mitmete Sokratesega seotud meeste (eriti Kritiase, kuid ka näiteks Alkibiadese) demokraatiavaenulikku tegevust. Teada oli ka Sokratese enda tauniv suhtumine demokraatlikku riigikorda. Pole juhuslik, et Sokratese peasüüdistaja Anytos oli üks äsjaseid demokraatia aktiivsemaid taastajaid. Ilmselt lootsid