(nikom.eetika, 2007:18,19,20) Kas õnn tuleb õppimisega, harjutamisega või mingit muud moodi pingutades, või tuleb see juhuse läbi ehk jumaliku ettemääratuse kaudu? Õnn paistab aga olevat ülimalt jumalik isegi siis, kui ta pole jumala saadetud, vaid on saavutatud kas loomutäiuse, teatud õppimise või treenimisega -- loomutäiuse tasu ja ülim eesmärk paistab ju olevat midagi jumalikku ja õnnestavat. (Nikom.eetika, 2007:21) Kuid hingel näib olevat ka teine loomus -- loogiliselt mittearutlev, kuid millel on siiski loogilise arutelu juures mingi osa. Aga kui me kehade juures näeme kõrvalekaldumist, siis hinge puhul ei näe. Tuleb siis arvata, et ka hinges pole ilmselt sugugi vähem olemas midagi lisaks loogilisele arutelule, mis ei allu sellele ja tõrgub vastu. Mille suhtes nad erinevad, pole tähtis. Nagu ütlesime, paistab ka sellel olevat loogilise arutluse juures osa. Siiski allub see vähemalt ohjeldatud inimese puhul arutlusele, tasakaaluka ja vapra puhul
ARISTOTELESE LOOGIKA Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Logos, loogiline arutelu ulatub oma tähenduselt 'sõnast' kuni 'mõistuseni'. See on ratsionaalne hingeosa, millele vastandub alogon (mittearutlev). Loogika kuulub mõtlemisvõime ja intelligentsi juurde ning vastandub tundele. Selles töös räägin Aristotelesest, eelkõige tema käsitlusest loogikast. Loogika tähistab Aristotelesel pigem mõistuse omadust või võimet millegi juurde jõuda. Oma töös kasutan ma enamasti E. Salumaa ,,Filosoofia ajalugu I Antiikfilosoofia" raamatut, kus on minu arust kõige põhjalikumalt ja selgemalt kirjeldatud Aristotelsese loogika õpetust. Veel väga suureks abiks oli mulle W
annaabi.ee 
