Kõrgkultuurides vastandub püha argisele (sactum(püha) vs. Profanum(argine/tavaline)) Arhailistes kultuurides püha ja tähistanud ennekõike eraldatut – keelatut, hädaohtlikku, ebapuhast Püha seega kui piirilolek; olukord, milles sootsium tegi argielus nähtamatud piirid rituaalide läbi nähtavaiks Püha tunnuseid: eraldatus, ebatavalisus, kasvamine, anomaalsus (erandlikkus), liminaalsus/transformatsioon (millegi mitteargine tähendusfaas, kus toimub piiri ületamine) Eraldatus, anomaalsus, piiripealsus Maagiline ja religioosne kultuurimudel (Juri Lotman) Maagilisele omane: Mõlemapoolsus – mõlemad osapooled, näit nõid ja mingi teispoolne jõud, kelle poole ta pöördub, on aktiivselt tegevad: nõid sooritab oma kindlad toimingud, millele oodatakse järgnevat konkreetset tulemust/reaktsiooni teispoolsusest.
· Kõrgkultuurides vastandub püha argisele (sactum(püha) vs. Profanum(argine/tavaline)) · Arhailistes kultuurides püha ja tähistanud ennekõike eraldatut keelatut, hädaohtlikku, ebapuhast · Püha seega kui piirilolek; olukord, milles sootsium tegi argielus nähtamatud piirid rituaalide läbi nähtavaiks · Püha tunnuseid: eraldatus, ebatavalisus, kasvamine, anomaalsus (erandlikkus), liminaalsus/transformatsioon (millegi mitteargine tähendusfaas, kus toimub piiri ületamine) Eraldatus, anomaalsus, piiripealsus Maagiline ja religioosne kultuurimudel (Juri Lotman) Maagilisele omane: · Mõlemapoolsus mõlemad osapooled, näit nõid ja mingi teispoolne jõud, kelle poole ta pöördub, on aktiivselt tegevad: nõid sooritab oma kindlad toimingud, millele oodatakse järgnevat konkreetset tulemust/reaktsiooni teispoolsusest.
reaalselt ja argiselt. E. Barba Taani teatriantropoloogia kooli juht. Etendaja-mõiste. Tegeletakse etendaja kehapraktikaga. · Eelekspressiivsus seisund, kus etendaja on valmis etendusse astuma. Tasakaaluhetk ja piiripealsus, kus astub ühest käitumisest teise. · Psühhofüüsiline tervik kõik, mida etendaja teeb, on psüühiline ja füüsiline. Näitlejad treenivad keha, et saaks tegeleda psüühikaga. · Mitteargine, ebatavaline käitumine mida teeb inimene ja mida teeb ta keha etendamise ajal? · Kuidas tekib etendamise situatsioon? Mida tähendab see, kui nimetame etendamist etendamiseks? · Vastandite omavaheline suhe ja toonus kiire/aeglane, kõrge/madal hääl jne · Muudetav ehk dünaamiline tasakaal · Otsustunud keha psühhofüüsilises seisundis, kus etendaja saab etendusse astuda. · Energia vormimine partituuri järgi energia, mis tekib tasakaalu muutmisel, kui treenida oma keha