1. mitteamorfus süsteem on struktuseeritud; elemendid on omavahel seotud. 2. terviklikkus viitab eraldatusele kõigist muudest süsteemidest. · Hierarhilisus iga süsteemi element on kindlas kohas; samas on iga element kas madalamat või kõrgemat järku element. Võimaldab igas süsteemis näha struktuuri. · Iseseisvus viitab süsteemi terviklikkusele; see on mingi eraldatus teistest mingi olulise tunnuse abil. · Organiseeritus seotud mitteamorfsusega. Erinevad elemendid peavad olema teatud viisil seotud. · Mida organiseeritum on süsteem, seda raskem on seda väljastpoolt mõjutada. · Õigus on päris hästi organiseeritud süsteem. Juriidiline fakt · Juriidiline fakt on eluline asjaolu, mille seadusandja valib tegelikkusest välja ning paneb seaduses kirja hüpoteesis õigusliku faktina ning seob õiguslikud tagajärjed nendega.
Õigusloomes realiseerub seotus läbi mittetäielike õigusnormide, eelkõige läbi viiteliste ja definitiivsete normide. Viitelised normid sisaldavad viidet samas õigusaktis sisalduvale normile, legaaldefinitsioonid definitiivsete normidena ühtlustavad ning täpsustavad õigusterminite kasutust. Järgides ühtset terminite süsteemi, sidudes viidete abil õigustloova akti erinevaid struktuuriosasid, tagatakse akti mitteamorfsus. Mitteamorfsusega võib siduda ka seadusteksti eesmärgipärasuse, sest samast ideest, samast eesmärgist peaks olema kantud kogu tekst, seeläbi ühendades erinevad elemendid. SHKS-s leidub kõiki tuvastatud mitteamorfsuse elemente, sisaldades mittetäielike normidena nii viitelisi, definitiivseid kui ka deklaratiivseid (vt ptk 7). Neist viimased aitavadki selgemalt määratleda, mis on õigusakti eesmärk ning jälgida sellega kooskõlas olemist.